Amet (ka: teenistus- või töökoht, ametikoht) on ülesannete kompleks, mida isik täidab etteantud raamides kellegi alluvuses, saades selle eest tasu.

Vanasõnad

muuda
  • Amet ei küsi leiba.
  • Amet ei teota meest, kui mees ametit ei teota.
  • Amet kõik, mis leiba annab.
  • Ametil kuldpõhi all.
  • Ametit ei kanta seljas, vaid otsa ees.
  • Ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas, põllumees põline rikas.
  • Ametmees armas mees, kalamees kallis mees.
  • Ametmees leiab leiba igal pool.
  • Ei ükski amet ole nii halb, et meest ei toidaks, kui mees ise mees.
  • Hulk kokki, lahja leem.
  • Kel amet, sel leiba.
  • Kellele Jumal ameti annab, sellele annab ta mõistust.
  • Kui ametmees magab, amet varnas, kui põllumees magab, kasvab vili põllul.
  • Kümme kokka kõrvetavad pudru põhja.
  • Põllumees magab, põld kasvab, ametmees magab, amet seisab.
  • Rublane nimi, kopikane amet.
  • Töö maksab kopika, amet kaks.
  • Üheksa ametit, kümnes nälg.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
 
Vikipeedias leidub artikkel