Kits
Kits ehk kodukits (Capra hircus või Capra aegagrus hircus) on veislaste sugukonda kitse perekonda kuuluv sõraline.
Piibel
muudaVaata, sa oled ilus, mu kullake,
vaata, sa oled ilus!
Su silmad su loori taga on tuvid.
Su juuksed on nagu kitsekari,
kes laskub Gileadi mäelt.
- Ülemlaul 4:1
Proosa
muuda- Kits võib küll saada kärneriks, aga kärneril on väga raske olla kits, kes oma aia nahka paneb.
- Karel Čapek, "Aedniku aasta", tlk Lembit Remmelgas, Loomingu Raamatukogu 40/41 1964, ptk "Aedviljakasvatajatest", lk 65
- Kitsedel oli keerukas karjahierarhia ja neli magu, mida vaiksetel öödel alati hoolega töötamas võis kuulda, ning Vanaemale oli alati tundunud, et säärast olevust näiteks Kullerkupuks nimetada oleks ülla looma solvamine. (lk 37)
- Vaata neile otse silma, oli Vanaema ikka ütelnud: keskenda oma jõud neile, vahi nendega tõtt; nõiaga ei jaksa keegi tõtt vahtida, peale kitsede muidugi. (lk 77)
- Terry Pratchett, "Võluv võrdsus", tlk Aet Varik, Varrak 1999
- Minu oma vend Aberforth võeti kohtulikule vastutusele selle eest, et ta kasutas kohatuid loitse kitse peal. Kõik lehed olid seda täis, aga kas Aberforth puges peitu? Ei pugenud! Ta hoidis pea püsti ja ajas oma asju nagu tavaliselt! Muidugi ei ole ma päris kindel, kas ta oskab lugeda, nii et võibolla see ei olnudki vaprus...
- J. K. Rowling, "Harry Potter ja tulepeeker", tlk Krista ja Kaisa Kaer, 2000, lk 391
- Pepe on nägus, aga lihtne urbaniseerunud mõtteviisiga noormees. Tema suurimaks hirmuks näivad olevat loomad.
- Esimese lambakarja lähedal hoiatab ta mind nende eest. "Lambad on ohtlikud?" pärin üllatunult.
- "Jah, eriti oinad - nad võivad rünnata ja isegi hammustada," räägib mees, kes ei tea, et olen üles kasvanud lambakarja keskel ega ole agressiivset lammast ega ka oinast mitte kunagi näinud.
- Asi kisub päris hulluks, kui jõuame kitsedeni. Loodan, et Pepe ilmutab kübeke džentelmenlikkust, aga ei! Tema ronib hoopiski minu taha peitu! Nähes tema hirmust suuri silmi, kordan umbes kolmeteistkümnendat korda: "Kitsed ei ole ohtlikud! Kõik on hästi, ära karda."
- Ta ei usu mind. Järgmiseks kohatud eeslite peale võpatab ta taas ja ronib mu selja taha. (lk 16)
- Kertu Jukkum, "Ma naeran, et ma nutan", 2020