Lembit Remmelgas

Lembit Remmelgas (4. veebruar 1921 Jamburg, Venemaa – 25. juuli 1992 Tallinn) oli eesti kriitik, tõlkija ja stsenarist. Ta on eesti keelde tõlkinud nii vene kirjandusklassikat kui ka mitmeid märkimisväärseid teoseid tšehhi keelest.

Tõlkeid

• Lev Tolstoi, "Jutustused" (1903-1910). Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959
• Anton Tšehhov, "Orus" (jutustused). Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1960 (Loomingu Raamatukogu nr 4)
• Mihhail Zoštšenko, "Maga kiiremini" (valik huumorit ja satiiri, 1921-1956). Tallinn: Eesti Raamat, 1988
• Nikolai Ostrovski, "Kuidas karastus teras". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 (ja mitu kordustrükki)

• Peter Karvaš, "Kesköö-missa" (draama 3 vaatuses (5 pildis) proloogiga). Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1960 (Loomingu Raamatukogu nr 43)
• Peter Karvaš, "Suur parukas" (komöödia 10. pildis epiloogiga). Tallinn: Perioodika, 1966 (Loomingu Raamatukogu nr 36)

• Karel Čapek, "Aedniku aasta". Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1964 (Loomingu Raamatukogu nr 40/41), kordustrükid 1996 ja 2008
• Karel Čapek, "Üheksa muinasjuttu". Tallinn: Eesti Raamat 1975.
• Karel Čapek, "Hordubal. Meteoor. Tavaline elu. Esimene päästesalk" (lühiromaanid). Tallinn: Eesti Raamat, 1979
• Karel Čapek, "Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi". Tallinn: Perioodika, 1981 (Loomingu Raamatukogu nr 45/46)
• Karel Čapek, "R.U.R." ("Rosumovi Univerzální Roboti") [1920]. Tallinn: Perioodika 1985 (Loomingu Raamatukogu nr 3)

• Jaroslav Hašek, "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil". (Värsid tõlkinud Uno Laht.) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960 (kordustrükid 1976, 1995, 2003, 2006, 2013)
• Jaroslav Hašek, "Geniaalne idioot" (katkendeid romaanidest, humoreske, artikleid). Tallinn: Perioodika, 1983 (Loomingu Raamatukogu nr 20/21)

• Milan Kundera, "Naljakad armastuslood: kolm melanhoolset anekdooti". Tallinn: Perioodika, 1965 (Loomingu Raamatukogu nr 39)
• Milan Kundera, "Nali". Tallinn: Eesti Raamat, 1991

Tema kohta

• Sm. L. Remmelgat on korduvalt kritiseeritud kodanliku ideoloogia mõju alahindamise, kirjanduse parteilisuse printsiibi unustamise, kodanlike natsionalistide väljamõeldiste kordamise pärast ning katsete eest vastandada kirjanike organisatsiooni parteiorganitele. Teda on kritiseeritud selle eest, et ta apelleerib parteitute poole neil juhtudel, kui tema seisukohad lähevad lahku parteiorganite seisukohtadest, kriitika ignoreerimise ja oma eksimuste ja vigade mittetunnustamise pärast.
• Sm. Remmelga ideeliselt vääraid sõnavõtte ajakirjanduses kasutasid korduvalt emigrantlikud ringkonnad nõukogudevastase propaganda tegemiseks. Sm. Remmelgas ei pidanud vajalikku võitlust kirjanduse ideelise puhtuse eest, vaid real juhtudel toetas teoseid, mis omavad suuri ideelisi puudujääke ja vigu.
• Kuid sm. Remmelgas oma ebaõige tegutsemisega segas kirjanikkonna konsolideerumist ühtsel ideelisel platvormil partei ümber, avaldades sellega kahjulikku mõju mõnedele ebakindlatele literaatidele.
  • EKP KK büroo 1960. a. veebruaris toimunud istungi protokoll cit. via Kultuur ja Elu 2003 nr 4