Saksamaa

Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama.

Saksamaa on riik Kesk- ja Põhja-Euroopa vahel, kus sageli arvatakse õlu ja hapukapsas olevat huumorimeele välja tõrjunud. See-eest paistab Saksamaa silma kõrgelt arenenud eelarve, muusika ja logistika poolest. Peamiselt elavad Saksamaal sakslased, türklased ja baierlased, kellest kaks esimest kõnelevad saksa keelt.

Sakslased armastavad hirmsasti matkamist ja on seda eestlastelegi õpetanud. Caspar David Friedrich, "Der Wanderer über dem Nebelmeer", u 1817.

Peder Mørk Mønsted, "Mets Ilsenburgis Harzi lähedal" (1908)

Elfriede Lohse-Wächtler, "Dresdeni vaade" (u 1928)

Luule

Elab majas üks mees kes madudega mängib kes kirjutab
kes kirjutab kui pimedus laskub Saksamaale sinu kuldsed juuksed Margarete
sinu tuhakarva juuksed Sulamith me kaevame haua õhku kus lamada pole kitsas

• Paul Celan, "Surmafuuga", tlk Ain Kaalep, Vikerkaar 8-9/2001

Proosa

• Kas Saksamaal on viletsus kasvanud, seda ma ei tea, küll on aga hüüumärke juurde tulnud. Kuhu enne ! pandi, seal seisab nüüd !!!
  • Georg Lichtenberg, "Aforisme", tlk August Sang ja Kersti Merilaas, LR 28/1972, lk 34

• Sagedaste loeme ajaraamatutes, et meie esivanemad naabruses riisumas käinud ja sõakorral võidetud ja kätte saadud vaenlastele halastamata südamega piina teinud ehk neid valusaste surmanud. Aga see oli sell ajal vaenu täht igas paigas ja kui naabrid meie maale tungisivad, tallitasivad nemad, nii pitkalt kui võimalik oli, nõndasamati. Saksamaal valitses veel pärast seda mitu aega puhas rusika õigus ja hulk rüütlid toitsivad oma pääd tee ääres varitsemisest ja riisumisest, ja need rüütlid olivad ommeti ju ristiinimesed.
  • Jakob Hurt, "Pildid isamaa sündinud asjust"

• Ema oli omal ajal rikkas perekonnas guvernandiks olnud, oli korra välismaalgi käinud, terve Saksamaa läbi sõitnud, ja tema silmis olid sakslased üksainus nosupiipe suitsetav ja läbi hammaste sülitav poesellide, käsitööliste ja kaupmeeste kari või siis need keppsirged sõduri moega ohvitserid ja äripäevaste nägudega ametnikud, kes kõlbavad ainult musta tööd tegema, hoolsalt raha kokku kraapima, labast korda pidama, igavat, reeglipärast elu elama ja pedantlikult kohust täitma — kõik need pürjelid oma nurgelise olekuga, suurte, karedate kätega, filisterlikult värske jumega ja jõhkra kõnepruugiga.

"Ehi sakslast mismoodi tahes," mõtles ta, "anna talle ei tea kui peen ja valge särk selga, pangu ta lakksaapad jalga, tõmmaku kas või kollased kindad kätte, ikka on ta nagu juhtnahast tehtud; valgetest kätistest paistavad karedad punased käed ja elegantsest ülikonnast vaatab vastu pagar või heal juhul puhvetipidaja. Need karedad käed otse nõuavad naasklit või vähemalt orkestrandi viiulipoognat."

• Ivan Gontšarov, "Oblomov", II jagu, 1. peatükk. Tõlkinud A. H. Tammsaare

• Kuid Miilinõmm ei võinud oma küünalt vaka alla panna, nagu ta ise ütles; sest mis sest siis kasu on, et ta käis Saksamaal oma haridust täiendamas. Ja sellepärast pidi kõik tulema, nagu ta lõpuks tuligi. Sest kui kogu Mauruse vana maja kõmises igasugustest ismustest, siis pidi ka härra Maurus lõpuks ise neist vastu kõmisema hakkama. /---/

"Te kuulete seda inemist seal. Tema räägib ainult Marksist ja üliinemisest, nagu poleks tal enam midagi muud rääkida. Aga mis on meil tegemist üliinemisega? Kes on teist teda näinud? Kes? Ei keegi? Mina ka mitte. Aga milleks rääkida niipalju asjast, mida keegi pole näind ja võib-olla ei näegi! Missugune ta on? On ta pikk või lühike, kõhn või paks? Keegi ei tea, härra Miilinõmm ise ka ei tea, sest ka Saksamaal pole üliinemisi. Isegi Venemaal ei ole. See on ükskord suur maa, et kusagil nurgas võiks sündida üliinemine, aga ei sünni. /---/ Aga teate, kes selle välja mõtles? Üks sakslane, kes põdes halba ja roppu haigust, ja kui hakkas sellest haigusest hulluks minema, siis mõtleski üliinemise välja. Seega oligi päris hull valmis."

• A. H. Tammsaare, "Tõde ja õigus" II, 33. peatükk

• Tohutu armee pakutud hämmastav vaatepilt andis mulle kindlust ja ma hakkasin uskuma, et Allah tõesti on määranud kristliku maailma hävima islami võimu all. Sest nii hiiglaslikku armeed poleks keiser suutnud palgata isegi kõigist kristlikest maadest kokku, kui tal oleks olnud raha, et rutata appi oma vennale Ferdinandile. Aga keisril ju raha ei olnud ja teda sidus endiselt sõda Prantsusmaaga. Pealegi oli Saksamaa täielikus segaduses Lutheri tõttu ega tahtnud ka Lutheri sõbrad sugugi aidata keisrit ega tema venda, vaid nende asi vastuoksa oli kaasa aidata kõigele, mis keisri võimu nõrgestas.
  • Mika Waltari, "Mikael Hakim"

• Saksamaad ei ole võimalik tunda. Teda võib ainult taluda.
  • John Fowles, "Maag". Tõlkinud Henno Rajandi. Varrak 2005, lk 89-90

• "Ka kahe sõja vahel oli siin veel palju rohkem ruumi. Nüüd on jäänud ainult väike sillapea — Prantsusmaa. Või kui veel täpsem olla, siis ainult Pariis, piiratud linn. Inglismaa on alati seisnud eraldi ja pole kunagi võõrastest hoolinud. Saksamaa lamab purustatult ja löödult, samuti ka Itaalia. Hispaaniat ei taha ma üldse nimetada."
  • Karl Ristikivi, "Lohe hambad". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, lk 120

• Ma mõtlen tihketele akendele! Ükski teine maa ei oska nii tihkeid ning nii ilusaid aknaid teha.
  • Ich denke an dichte Fenster! Kein anderes Land kann so dichte und so schöne Fenster bauen.
  • Angela Merkel, vastates küsimusele, milliseid tundeid Saksamaa temas tekitab. Intervjuu BILD-Zeitung-ile, 29. november 2004.

• Pärast sõjaväge otsustasin kodumaalt lahkuda. Ootasin pikisilmi kahe Saksamaa ühinemist, sõitsin kutsega Saksa DV-sse ja üldise segaduse varjus putkasin Kölni. Seal läksin Punasesse Risti, rääkisin, et kannatan rõhumise all, sest Siberis möllab hull antisemitism. Nad jäid mind uskuma, saatsid vabriku sööklasse nõusid pesema ja panid ühiselamusse elama. Kolm päeva hiljem näis mulle, et antisemitism on Siberis oluliselt vähenenud.
  • Jevgeni Griškovets, mälestused. Tõlkinud Sven Karja

• Üks oli kaotatud sõda. Elus olid veel inimesed, kes kõik olid [Teises maailmasõjas] kellegi kaotanud, olgu abikaasa, isa, poja...

Teine masendav asi olid reparatsioonid, sisuliselt Saksa DV-st väärtusliku tehnika väljavedu NSV Liitu. Samal ajal ütlesid Lääneriigid lahti kõigist oma reparatsiooniõigustest ja ka NSV Liit ei saanud Lääne-Saksa aladelt midagi. Need 17 miljardit marka, mis ta sakslastelt sai, viidi välja just Ida-Saksa majandusest.

Kolmandaks põhjuseks võib meelde tuletada, et Lääne-Saksa propaganda, eeskuju, sotsiaalsed sidemed, perekondlikud ja kogukondlikud seosed Ida-Saksaga olid nii tugevad, et näitasid [idasakslastele] eeskuju, kuidas võiks ja kuidas peaks elama.

Kõik need kolm faktorit ei andnud heaolu tunnetust Ida-Saksa rahvale. Need olid vastuvõetavad võimupartei ladvikule ja nende dogmaatikutele, kuid mitte Saksa rahvale.

• Bruno Saul intervjuus tema tööst NSV Liidu lõpuaastail NSVL kaubandusesindajana Saksa DVs: Toomas Sildam, "Bruno Saul: see ei olnud laulev, vaid oli möllav revolutsioon", ERR, 02.10.2020