See, kes tiitli pärib, peaks seda võtma kui temale pandud hooldusülesannet. Kui isand või emand on nii rumal, et lõikab korraga liiga palju metsa või jätab viinamarjaistandused hooletusse või laseb loomakarjaväärtusel langeda, võivad hertsogkonna inimesed üles tõusta ning tulla kuninga juurde õigust nõudma. Nii on juhtunud ja kõik ülikud on sellest teadlikud, et nii võib juhtuda. Rahva heaolu kuulub rahvale ja neil on õigus häält tõsta, kui nende hertsog selle eest hea ei seisa.
Robin Hobb, "Salamõrtsuka õpilane". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak, 2000, lk 99
Gorbatšovi ajal lohutati läänes, et Mihhail Sergejevitš peab vanameelsetele mööndusi tegema, et võimu hoida. Jeltsini ajal viidati, et "tal seal need Žirinovskid ja kommunistid". Putini ajastu algul viidati samuti kommunistide mõjule riigiduumas. Mida nüüd öelda? Duuma on Putini täieliku kontrolli all, arvestatavaid sisepoliitilisi vastaseid ei ole. Seega on president ja tema meeskond nüüd ise vastutavad kõige eest. Venemaal on tipp alati kujundanud rahva arvamust, mitte vastupidi. Ka viimased küsitlused näitavad, et esikohale seatakse riigi võimsuse taastamine, heaolu on teisel kohal.
Samas lahkneb meie vaimulaad Põhja- ja paljudes Lääne-Euroopa riikides valitsevast mentaalsusest ühes olulises aspektis – teiste maade taustal erinevad Eesti meeste ja naiste väärtushinnangud üksteisest äärmiselt reljeefselt. 2008. aasta elanikkonnaküsitluse "Mina. Maailm. Meedia" andmetel peavad Eesti mehed tähtsamaks edukuse ja progressiga seotud väärtusi, nagu võimu omamist ja tehnoloogia arengut.
Naised hindavad kõrgemalt pea kõiki teisi väärtusi, sealhulgas turvalise keskkonna, tervise, vaimse heaolu ja isiksuse harmoonilise arenguga seotud ideaale.
Seega on meeste väärtusmaailm võrreldes naiste omaga ühekülgsem ja pingestatum. Meeste ideaalide-huvide kitsam suunitletus väljendub ka kultuuritarbimises ja elulaadis. Naiste jaoks on enamik vaimseid harrastusi, eriti lugemise, teatri ja muusikaga seotud hobid, olulisemad kui meestele, kes tunnevad suuremat huvi üksnes arvutikunsti, spordi ja tehnika vastu.
Teame ju üha alarmeerivamate märkide kaudu, et mugavusühiskonna pahupooleks on ülekaalulisus, vaimsed häired, kroonilised haigused, keskkonnareostus, sõltuvusprobleemid ning teised moodsa maailma tendentsid. Sellise jätkusuutmatu heaolu tootmine näib sandistavat nii meie planeeti kui meid endid ning inimkonna intelligentsuse proovikiviks on saamas küsimus: kas suudetakse vigadest õppida ja reaalseid reforme läbi viia või lastakse jätkusuutmatul süsteemil eskaleeruda katastroofini?
Ka suurim majandusliku heaolu tunne nõuab enda kõrvale vaimset heaolu. Seda ei saa vabas ühiskonnas ei mõõta ega juhtida. Miski muutub tõeliselt tähtsaks, ehk isegi pühaks põhjusel, et inimene tunneb nii.
Seetõttu arvan, et ka Eesti vajab jätkuvalt sümboleid, rituaale, rahvuslikku uhkust, müüte ja kangelasi. Põhiseadus on põhiseadus just selle pärast, et ta on püsinud juba üle inimpõlve, nüüdseks on ta saanud omaks, kõigi oma sünnimärkide, ajalukku jäänud sõnade ja inimnäolisusega. Oma hümni, lippu ja riigipühasid oleme hästi hoidnud. Hoidkem ka eesti keelt – maailmas ainulaadset mõtlemise, loomise, mängimise ja mäletamise viisi – kui hindamatut varandust.
Kui äärmuslikult väljenduda, siis keegi võib elada metsas ja toimetada naturaalmajanduse korras, tal ei ole üldse aktsiaid ega püüdlegi finantsvabaduse suunas. Samas ise peab ta enda elu mõnusaks. Teisalt võib olla keegi teine, kellel on hunnikutes aktsiaid, varasid ja sissetulekuid, aga vaatamata sellele pole see tema jaoks veel piisav, sest ikka on keegi teine, kellel on neid veelgi enam.
Uuringust tuli väga ilmekalt välja, et on suur liialdus uskuda, kuidas rahaline heaolu jookseb riigipiire pidi.
