Vladimir Putin

Vladimir Vladimirovitš Putin (sündis 7. oktoobril 1952 Peterburis, endises Leningradis) on Venemaa diktaator ja sõjakurjategija. 2000–2008 oli ta Venemaa president, 2008-2012 peaminister ning 2012. aastast taas president. Ühtlasi on Putin Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude ülemjuhataja ja Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu esimees.

Vladimir Putin (2020)

Intervjuud

• Ta uppus.
  • Vastuseks Larry Kingi küsimusele: mis juhtus allveelaevaga?
  • CNN: Larry King Live, 8. september 2000

• [ Thomas Roth:] Euroopa Liidu eesistujamaa Prantsusmaa välisminister härra Kouchner väljendas hiljuti muret, et järgmiseks konfliktiks võib saada Ukraina, täpsemalt Krimm ja Sevastopol kui Vene sõjalaevastiku mereväebaas. Kas Krimm ja Sevastopol on Venemaa sihtmärkideks.

• [Putin:] [...] Krimm ei ole mittemingisugune vaidlusalune territoorium. Erinevalt Lõuna-Osseetia ja Gruusia vahelisest konfliktist pole seal mingisugust etnilist konflikti olnud. Ja Venemaa on tänase Ukraina piire juba ammu tunnustanud. Tegelikult oleme oma piiriläbirääkimised üldiselt lõpetanud. Räägime piiri mahamärkimisest, aga need on juba tehnilised küsimused. Küsimus mõne sellise Venemaa eesmärgi kohta kannab minu arvates provokatiivset alatooni. Seal, ühiskonna sees, Krimmis, toimuvad keerulised protsessid. Probleeme on krimmitatarlastel, ukrainlastel, venelastel, slaavi elanikkonnal üldiselt. Kuid see on Ukraina enda sisepoliitiline probleem. Meil on Ukrainaga leping meie laevastiku viibimise kohta kuni 2017. aastani ja me lähtume sellest lepingust.

• корр.: — Министр иностранных дел Франции, председательствующей в ЕС, господин Кушнер выразил недавно озабоченность, что следующим конфликтом может быть Украина, а именно Крым и Севастополь, как база российского Военно-Морского Флота. Является ли Крым и Севастополь такой целью для России?

— [...] Крым не является никакой спорной территорией. Там не было никакого этнического конфликта, в отличие от конфликта между Южной Осетией и Грузией. И Россия давно признала границы сегодняшней Украины. Мы, по сути, закончили в общем и целом наши переговоры по границе. Речь идёт о демаркации, но это уже технические дела. Вопрос о каких-то подобных целях для России, считаю, отдает провокационным смыслом. Там, внутри общества, в Крыму, происходят сложные процессы. Там проблемы крымских татар, украинского населения, русского населения, вообще славянского населения. Но это внутриполитическая проблема самой Украины. У нас есть договор с Украиной по поводу пребывания нашего флота до 2017 года, и мы будем руководствоваться этим соглашением.

• • Vladimir Putini intervjuu ARD-le, 29. august 2008

Sõnavõtud

• Kõigepealt tuleb tunnistada, et Nõukogude Liidu kokkuvarisemine oli sajandi suurim geopoliitiline katastroof. Vene rahvagi jaoks on sellest saanud tõeline draama. Kümned miljonid meie kaaskodanikud ja kaasmaalased osutusid olema väljaspool Venemaa territooriumi. Lagunemiseepideemia levis ka Venemaale endale.
• Прежде всего следует признать, что крушение Советского Союза было крупнейшей геополитической катастрофой века. Для российского же народа оно стало настоящей драмой. Десятки миллионов наших сограждан и соотечественников оказались за пределами российской территории. Эпидемия распада к тому же перекинулась на саму Россию.
  • Vladimir Putini pöördumine Venemaa parlamandi poole, 25. aprill 2005

Tema kohta

• Kui inimene on üle 15 aasta võimul, siis tal sõidab katus minema, mitte ülekantud tähenduses, vaid meditsiinilises — tekivad suurusehullustus ja jälitusmaania. Inimene peab ennast suureks väejuhiks, kelle ümber on vaenlased ning ta vaatab kahtlustavalt igaühe otsa.
  • Когда человек больше 15 лет у власти, у него едет крыша. Не в фигуральном смысле, а в медицинском — развивается мания величия и мания преследования, он кажется себе великим полководцем, вокруг которого враги, он с подозрением вглядывается в каждое лицо.
  • Vladimir Voinovitš, "Войнович: Только отставки Путина уже недостаточно. Он должен ответить за свои преступления", 7. oktoober 2015

• Vladimir Putin on alustanud sõda kahel rindel. Ta käigud on suunatud ka Vene ühiskonna vastu. Ulatusliku sisejulgeolekuoperatsiooni ühed esimesed ohvrid olid viimased sõltumatud meediakanalid nagu raadiojaam Ehho Moskvõ või telekanal Dožd. Neid kanaleid ei oleks suletud, kui diktaatorid ei kardaks tõde.
  • Meelis Oidsalu, "Kui tahame Putinist lahti saada, peame Moskvat aitama", ERR, 07.03.2022

• Meil siin, läänes, on raske tunnistada, et kui ülejäänud Euroopa on üles ehitanud demokraatliku, õiglase ja rahumeelse korra, siis Venemaa on jäänud pidama aastasse 1939. Et kusagil on uhkes üksinduses diktaator, kes sepitseb ebainimlikku sõda. Diktaator, kes peaks kuuluma ajalooraamatutesse, on tegelikult võimul.

Samal ajal kui meie, lääne inimesed tegeleme igapäevaselt sellega, et inimestel oleks tööd, et nad saaksid vaktsineeritud ega oleks suurte küttearvetega liigselt koormatud, on äkitselt genotsiid meil lausa ukse taga.

• President Putini ekspansionistlik unistus luua suur Novorossija ei saa jääda püsima. Kui kaua veel võime küsida: kes on järgmine? Me peame sellele lõpu tegema. Praegu kannab iga inimene vastutust võitlemise eest selle Euroopale suunatud ohu vastu ja Euroopa väärtuste nimel.
  • Alar Karis Lennart Meri konverentsi õhtusöögil, "Alar Karis: kindlad teod on ainus heidutus, mis toimib", ERR, 15.05.2022

• [Vladimir Putinist:] Ta käitub täiesti jaburalt. Tema tegudel pole mõtet ja mitte midagi inimlikku. Ta on näidanud kurjuse palet.
  • Sanna Marin, intervjuu: Marju Rõmmel, "Soome peaminister puhkes sõja teemal rääkides nutma: Putin on näidanud kurjuse palet", Postimees/Ilta-Sanomat, 22. aprill 2022

• Sõda Ukrainas pole ainult Putini sõda. Ukrainasse tuli 200 000 sõdurit, Venemaal toetab sõda 70 protsenti elanikkonnast. Mis Putin?

Vene sõdurid saab jagada kahte kategooriasse: ühed, kes ehmuvad ja tahavad otsa ümber pöörata, ning teised, kes on täielikud röövlid, tulid rüüstama ja tapma. Nende nekrutid pole moraalselt tugevad. Nad satuvad paanikasse ega tea, mida teha. Paraku ei tea keegi, kes vastastest on tapja ja kes kardab.

• Putin teeb seda kõike, sest ta ei suuda taluda enda piiri taga tugevat ja tänapäevast Ukrainat. Meil on ühist piiri tuhat kilomeetrit. Tinglikult võttes – kui Ukraina jõuaks oma arengus Poola tasemele, kukuks Venemaa kokku. Sest inimesed ületavad piiri ja näevad, kuidas me elame, lähevad tagasi ja näevad oma rämpsu. Kuidas nii? Meie oleme Venemaa, sama, mis Ukraina, aga neil seal on asjad paremini? See on Putini suurim probleem.
• Putin peab surema. Teist võimalust pole.
• Küsimus on selles, et maailm peab mõistma, et Putin šantažeerib tuumarelvaga. Et kui keegi läheb Ukrainale appi, alustab ta tuumasõda. See on kohutav.
  • Serhi Stahhovski, intervjuu: Ville Arike, "Endine Ukraina esitennisist: võinuksin sõjast kõrvale hoida, aga mida ma hiljem oma lastele rääkinuks?", Postimees, 4. aprill 2022

• [D]iktaatorite lõpuagoonias üldjuhul enam ratsionaalsetel argumentidel kohta ei ole ja diktaatori jaoks poleks ka poole miljoni noormehe surm probleemiks.
  • Teet Kalmus, "Ilmnevad üha uued sõjakuriteod. Venelased aktiveerivad viiendaid kolonne Euroopas", EPL, EPL, 05.04.2022

• Peateema oli loomulikult Ukraina sõda. Vladimir Putin, kuigi ta istub kuskil oma punkris, oli kõikides paneelides virtuaalselt kohal. Ilma tema käitumist arutamata ei saa kaasaja poliitikat arutada, vähemalt meie regioonis.
• Suurem osa Venemaa elanikkonnast usaldab Putinit ja ei mõista hukka Ukraina aktsiooni. Ja see ei ole mitte ainult propagandast ja infopuudusest. Paljude venemaalaste jaoks ei ole probleem mitte see, et rünnati, vaid see, et ukrainlasi ei võideta. Siin on reeglina süvapsühholoogilised ajaloolised põhjused ja need ei tõota tulevikuks midagi head.
  • Raul Rebane, "Balti kaevikust Põhja kindluseks", ERR, 20.05.2022 (ülevaade Lennart Meri konverentsist)

• Minu kogemus on, et Putiniga kohtumine on väga ohtlik asi. Te ei tohi kohtuda Putiniga ette valmistamata. Teda ei saa ära võluda, karismaga mõjutada. Ta on monstrum. Hästi treenitud KGB poolt. Ei mingeid tundeid.
  • Petro Porošenko – "VIDEO | Intervjuu Ukraina ekspresident miljardär Porošenkoga, kes käis Eestis sõjatööstuse tooteid ostmas" Eesti Ekspress, 25. juuli 2022

• Elatakse eituses. Venelased eitavad oma sõjakoledusi ja sõja kaotamise perspektiivi. Lääs eitab oma sisimas kui mitte ametlikus retoorikas Venemaa tegelikku olemust ega soovi tuua ilmseid ja vajalikke paralleele, näiteks Natsi-Saksamaaga. Mille poolest erineb Putini tegevus Ukrainas Hitleri omast? Hitler vallutas kogu Ukraina ja vägivallatses seal vahetult, kuid Putin saab seda teha "üksnes" okupeeritud territooriumidel ning korraldada vaba Ukraina vastu raketirünnakuid.
• Venemaa poliitika ja ideoloogia on fašismi edasiarendus, mida mõni nimetab rašismiks. See on siililegi selge, kuid Putini režiimi nimetatakse ikkagi autokraatlikuks. Venemaa vastab muidugi autokraatia tunnustele. Poliitiline võim on koondunud ühe inimese kätte, keda rahvusvaheline õigus ei kõiguta ning oma rahvas ei kontrolli ega suuda kõrvaldada, kuid oma olemuselt on ta fašistlik.
  • Kalev Stoicescu, "Venemaa kuritarvitab lääne poliitkorrektset kartlikkust", Postimees, 28. detsember 2022

• 2014. aasta mais, pärast Krimmi annekteerimist, Berliinis peetud kõnes võrdles Zabužko Putinit Hitleriga, mispeale tema mikrofon kiiresti välja lülitati. 8. märtsil 2022 tegi Zabužko omamoodi ajalugu, esinedes esimese inimesena, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik ega ametnik, Euroopa Parlamendi täiskogu ees. Ta kordas oma võrdlust - ning seekord talle aplodeeriti. "Palju elusid oleks võinud päästa," ütles ta, "kui EL ja USA oleksid ärganud kaheksa aastat tagasi, kui Putin tungis Krimmi. Uus Hitler oli valmis jätkama sealt, kus eelmine pooleli jäi. Kirjanikuna, kes teab keelest ühte koma teist, tahan teile öelda, et see on juba sõda, mitte pelgalt kohalik konflikt. Uskuge Putinit, kui ta oma ambitsioonidest räägib." (lk 115)
  • Veronika Einberg, "Saateks", rmt: Oksana Zabužko, "Ukraina seksi väliuuringud", LR 30-31/2023, lk 111-116