Raul Rebane

Raul Rebane (sündinud 6. oktoobril 1953 Pärnus) on eesti ajakirjanik ja kommunikatsioonikonsultant.

Raul Rebane (2017)

Artiklid

• Olla naine tänapäeva Eestis on tegelikult puue, invaliidsustasu makstakse aga välja pikema elueaga.

"Kuradi keskaeg, jumala eest," kui südamest öelda.

• Absoluutsete juhtimisvolitustega isa-toitja mütoloogiline kujund, keda Uku Masing nimetab muide kulda pasandavaks eesliks, on Nõukogude aja vapralt üle elanud ja mõjutab meie sugudevahelise suhtlemise praktikat tänapäevani.
• Oma vaimsel nõukogudemaal elavatel inimestel ei oleks Eestis suurt midagi muretseda, kui neid Põhjamaid kõrval ei oleks. Nende elu ja suhtumine naistesse tekitavad segadust. Mingil põhjusel on seal parlamendis naisi Taani 38 protsendist Rootsi 45 protsendini, valitsustes tihti ligi pooled ministritest, naised on peaministrid ja presidendid. Firmades on hulganisti naisi-tippjuhte, karjuvat soolist erinevust pole juhtimistasandil enam kuskil.

Kui need riigid on meie strateegiline eesmärk ja eeskuju, kuuludes enamiku näitajate poolest maailma tippu, siis oleks kõvasti seletamist, mismoodi nad sinna jõudsid, kui meie ettekujutuse järgi pehmema ajuga olendid, naised, on võimu juures!

• Väikeriik, kes jätab teadlikult kasutamata suure osa oma vaimsest potentsiaalist, on kas loll või tal peab olema naftat. Naftat meil ei ole.
• Andekus, ka juhtimisandekus, on piiratud rahvuslik ressurss. Praegu jätame suure osa oma võimekusest kasutamata, naised on juhtimisest sama hästi kui eemal.
  • Raul Rebane, "Naispuudega Eesti", Postimees, 13. detsember 2011

• Praktika tõestab, et kui valimiste ajal räägitavaid jutte kriitiliselt ei kontrolli, siis muutub riigi tähtsaim kodanikeakt rahvuslikuks lollipüüdmiseks. Eesti ajaloos jääb loodetavasti ületamatuks 2007. aasta riigikogu valimiste kampaania, kus valimislubadustel puudus üldse igasugune reaalne põhi. Sellest ajast on pärit "viie jõukama hulka", "40 000 krooni kuus", "kahekordne pension" jne.
  • Raul Rebane, "Ettevaatust - veendunud oletamine", Postimees, 26. september 2017

• Kultuurirahvaga tülli minek on ohtlikum kui sõdida sõjaväega. Lõpuks kaotad niikuinii.
  • Raul Rebane, "Mart Helme ajalooline viga", Edasi, 19. oktoober 2020

• Ka meil on hästi, sest ainuke aken Euroopasse ei ole kriiside ajal enam Suwalki koridor. Ainuüksi mõte sellest ajas sõjameestel juuksed halliks.
• Peateema oli loomulikult Ukraina sõda. Vladimir Putin, kuigi ta istub kuskil oma punkris, oli kõikides paneelides virtuaalselt kohal. Ilma tema käitumist arutamata ei saa kaasaja poliitikat arutada, vähemalt meie regioonis.
• Ukraina esinejad olid head ja professionaalsed. Dramaatiline moment oli muidugi kohe alguses, kui ühes paneelis Kiievist internetiühenduses olnud Ukraina asepeaminister Olha Stefanišina pidi eetrist lahkuma, sest kodus algas õhuhäire. Paljud said just siis aru, kui tõsine praegune aeg ikka on.
• Suure aplausi sai Ukraina julgeolekuprogrammide juht Hanna Šelest. Ta kirjeldas, kuidas üks Itaalia ajakirjanik küsis, et kas Ukraina ei tahaks siiski Putinile mingit territooriumi ära anda, et ehk rahuneb maha. Šelest vastas, et loomulikult, las Putin võtab Como järve. See valus vastus näitab, kui palju on läänel õppida Ukraina tegelikkusest ja meeleoludest.
• Suurem osa Venemaa elanikkonnast usaldab Putinit ja ei mõista hukka Ukraina aktsiooni. Ja see ei ole mitte ainult propagandast ja infopuudusest. Paljude venemaalaste jaoks ei ole probleem mitte see, et rünnati, vaid see, et ukrainlasi ei võideta. Siin on reeglina süvapsühholoogilised ajaloolised põhjused ja need ei tõota tulevikuks midagi head.
• Oli ka selliseid sõnastusi: "Euroopa julgeolekuarhitektuur ei sisalda enam Venemaad, sellel arhitektuuril tuleb Venemaaga tegeleda." Keegi ei ennustanud lähiaegadeks suuri proteste Venemaal. Paljud, kellel see vaim on alles, on välismaale põgenenud. Ehk kui Venemaal mingi muutus tuleb, tuleb see kas vandenõust või sõja ja sanktsioonide tulemusena.
• Sellistel konverentsidel kontrollitakse riigijuhtide rahvusvahelist mõjuvõimekust ja selle koha pealt on asjad Eestis hetkel head. Muide, see rahvusvaheline mõjuvõimekus on hea termin. Kellelgi see on, kellelgi mitte.
• Kui praegust seisu kokku võtta, siis LMC järeldused on järgmised. Ukraina seda sõda ei kaota, Ukraina sõjas otsustatakse Euroopa saatus väga kauaks. Venemaa ei pääse ilma suurte muutusteta, omaaegset imperiaalselt mõjuvõimu ta enam ei saavuta. Tema relvastuse ja armee poole aasta tagusest ülemvõimu müüdist on järel riismed.
  • Raul Rebane, "Balti kaevikust Põhja kindluseks", ERR, 20.05.2022 (ülevaade Lennart Meri konverentsist)