Krimm

Krimm on poolsaar ja autonoomne oblast Ukrainas.

Proosa

Kas te ka teate, et näiteks selsamal silmapilgul, mil ma teiega vestlen, tapavad sada tuhat meie hullu suguvenda, kes kannavad mütsi, sadat tuhandet samasugust hingelist, kes kannavad turbanit, ja vastupidi, ning et nii on see tavaks peaaegu kogu maakeral iidsetest aegadest saadik. [...] Tegemist on mõne teie kingakontsa suuruse poritükiga. Mitte et keegi neist mitmest miljonist mehest, kes end materdada lasevad, himustaksid mõnd kõrrekest sellelt poritükilt endale saada. Asi on hoopis selles, kas see poritükk saab kuuluma ühele mehele, keda kutsutakse sultaniks, või ühele teisele, keda millegipärast kutsutakse keisriks. Kumbki neist pole kunagi näinud ega saa eales nägema seda väikest maalappi, mis on tüli põhjus, ja peaaegu mitte keegi neist olendeist, kes üksteist vastastikku maha notivad, pole ihusilmaga näinud olevust, kelle pärast nad seda teevad. [...] Muide, mitte neid pole vaja karistada, vaid tubaseid barbareid, kes oma kabinetis lõunasööki seedides annavad käsu miljon inimest maha tappa ja lasevad seepeale suure pidulikkusega jumalat tänada.
- Voltaire, "Mikromegas"
- Vihje Vene-Türgi sõjale 1735-1739, maatüki all on mõeldud Krimmi.

Eesti asunik hakkas varsti märkama, et Krimmi mullapind ilusat nisu kasvatab. Mitte igal suvel ei põletanud põuapäike lagendikku surnud kõrbeks, mitte igal suvel ei käinud rohutirtsude pilved nurme ja aeda laastamas, mitte igal suvel ei olnud vesi maapinnalt tilgatumaks kadunud. /---/

Maad oli küllalt. Ja maa oli odav. Mida rohkem maad harid, seda rohkem nisu saad. Ilusat kollast nisu, mida nii kerge kullaks on muuta! Mis muud, kui püia võimalikult palju maad harida, et võimalikult palju nisu saad! Püia nii palju nisu saada, et ise söönud oled ja kaupmehele kulla vastu vahetamiseks ka midagi jääb. Mida rohkem, seda parem! Niisugustest huvidest aga hakkas uus usk välja kasvama, usk, mida keegi kirikuõpetaja mõni aastakümme hiljem, oma seisukohalt hukka mõistes, nisuusuks olla nimetanud…

Eduard Vilde, "Prohvet Maltsvet", 44. peatükk "Nisu"

Krimmi raada eesistuja jõudis juba Moskvas käia ja kuulutada seal Krimmi elanike soovi jälle Venemaa alamateks saada. Krimmitatarlaste reageeringut ei tulnud kaua oodata. Tatarlased, kes Stalini võimu ajal Krimmist minema küüditati ning alles 1990. aastate alguses, pärast Ukraina iseseisvuse väljakuulutamist oma ajaloolisele kodumaale tagasi said pöörduda, on valmis kõigi vahendite ja meetoditega poolsaare järjekordse Moskva võimupiirkonda sattumise vastu võitlema. Ida-Ukraina suurlinnas Harkivis kutsub kohalik kuberner kokku Lõuna- ja Ida-Ukraina raadasaadikud, et arutada Kiievist lahkulöömise võimalusi. Paljukannatanud maa ähvardab tükkideks rebeneda, aga Janukovõtš seda ei märka. Teda huvitab ainult üks: kuidas võimule jääda. Nüüd kõlab küsimus küll juba pisut teisiti: kuidas jääda võimule ennetähtaegsete valimisteni. (21. veebruar 2014, lk 110)
"Krimmis möödus öö rahulikult". See pealkiri figureerib interneti uudistevoos igal hommikul. Linki avada ja teksti lugeda pole mul aga mingit tahtmist, sest sealsamas kõrval, all- ja ülalpool ning lehekülje servadel seisavad teised pealkirjad: et Krimmi miilits on vahistanud Euromaidani koordinaatori Krimmis, et on röövitud ühe eelmisel päeval Vene väeosade poolt tormijooksuga allutatud Ukraina garnisoni komandör, et on esinenud hoiatuslaske OSCE rahvusvahelise vaatlusmissiooni suunas, mis on juba korduvalt teinud edutuid katseid Krimmi poolsaarele sisse pääseda, et on hävitatud rannikuseiret teostavad piiripunktid, et Vene väed on Perekopi maakitsusele kaevikud kaevanud ning Hersoni oblastis põllud mineerinud, või et vene "kasakad" on automaatidest tulistanud Ukraina piirivalvele kuuluvat lennukit. Sevastopolis said samade "kasakate" käest peksa Ukraina teleajakirjanikud ja koos nendega üks juhuslikult seal viibinud Vene korrespondent. Kõikide nende uudiste taustal mõjub pealkiri "Krimmis möödus öö rahulikult" Vene teadeteagentuuri kurja naljana. Sest Krimmi poolsaare okupeerinud Vene vägede jaoks möödus öö ju tõepoolest rahulikult. Neid ei rünnanud keegi, keegi ei üritanud nende "rohelisi mehikesi" rohelise värviga üle kallata, keegi ei loopinud nende pihta Molotovi kokteile, keegi isegi ei sõimanud neid täiest südamest. Selle "muistse Vene maakamara" "vabastajad" tunnevad ennast suurepäraselt ja nagu kodus. (9. märts 2014, lk 128–129)
Esmaspäeval, 17. märtsil tunnustas Putin Krimmi iseseisvust ning juba samal päeval näidati Vene televisiooni õhtustes uudistes Ukraina kaarti ilma Krimmi poolsaareta. Eile Euroopa ja USA poolt väljakuulutatud sanktsioonid 21 Krimmi ja Venemaa isiku suhtes kutsusid paljudel mu lähemas tutvuskonnas esile mõistmatuse ja kibeda naeru. Teised ütlesid, et sanktsioonid sellega alles algavad. Elame, näeme. Esialgu arenevad sündmused Krimmis erakordselt kiiresti ning Euroopas erakordselt aeglaselt – nagu ei jõuaks uudised sinna interneti kaudu, vaid neid toimetaks kohale postipoiss ratsahobusel. (17. märts 2014, lk 138)
Venemeelsete pensionäride võitlusvaimu tugevdamine on neil juba õnnestunud – neile on teatatud, et Venemaa pensionid on neli korda kõrgemad kui Ukrainas. Pensionärid usuvad neid ja ootavad. Paljud neist ütlevad, et oleksid nõus ka korraga kaht pensioni saama: Vene ja Ukraina oma. Ukraina pensione märtsikuu eest pole Krimmis aga veel keegi kätte saanud. Ukraina valitsusel selles süüd ei ole. Krimmi võimud on lihtsalt sulgenud Ukraina riigikassa pangakontod, millele Kiievi riigieelarve raha oleks pidanud laekuma. Kiievist ei jõua Krimmi nüüd enam mingeid riiklikke väljamakseid. Venemaa teleuudistes ei näidata aga ühtegi Krimmi elanikku, kellele see muret valmistaks. Vastupidi: Vene telekanalid edastavad jätkuvalt ainult kaadreid sellistest poolsaare elanikest, kes on Venemaa tiiva alla tagasipöördumise üle rõõmsad ja õnnelikud. Paari päeva eest seletas üks Krimmi mutike teleintervjuus vaimustatult: "Meile hakatakse nüüd Venemaalt ešelonide kaupa puhkajaid saatma!" Ma leian, et nende Krimmi elanike hümn, kes samamoodi mõtlevad kui see eideke, peaks kõlama "Back to the USSR"! Ešelonide kaupa – ja nimelt loomavagunites – saadeti Stalini ajal vange Gulagi vangilaagritesse. Et see eideke mõtleb, nagu Putin võiks anda käsu Venemaa kodanikud vagunitesse panna ja väevõimuga Krimmi puhkusele saata, näitab piltlikult paljude eakate vene emakeelega Krimmi elanike mõttemalle. (24. märts 2014, lk 152)
Venemaa haridusministeerium on välja töötanud metoodilised juhtnöörid eriõppeaine nimega "Krimmi tagasipöördumine Venemaa Föderatsiooni" käsitlemiseks Vene koolides. Metoodika sisaldab küll lühikest ülevaadet Krimmi ajaloost, kuid selles ei mainita sõnagagi krimmitatarlasi ega nende küüditamist Stalini valitsuse ajal. Juba jälle pole neid Venemaa jaoks olemas. Vene telekanalite reportaažid Krimmist ei maini neid samuti sõnagagi. (28. märts 2014, lk 169)
Venemaal näidati nüüd lõpuks medali "Krimmi tagasivõtmise eest" mõlemat külge. Selle medaliga hakatakse autasustama anonüümseid Vene armee kangelasi, kes osalesid poolsaare anastamisel. Nii Putin ütleski: "Nende nimesid te teada ei saa, aga oma autasud saavad nad kätte!" Kõige tähelepanuväärsem on seik, et medalile on vermitud Krimmi annekteerimise operatsiooni kuupäevad: "20.02.2014 – 18.03.2014". See tähendab, et Venemaa oli alustanud Krimmi vallutamist juba siis, kui Janukovõtš alles Kiievis viibis ega mõelnudki veel põgenemisele. Ning kui Maidanil polnud veel protestis osalejate pihta tulistatud. Ennäe, kuidas seni varjatud tõsiasjad siiski veel päevavalgele kerkivad. (22. aprill 2014, lk 203–204)
- Andrei Kurkov, "Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest". Tõlkinud Anu Wintschalek. Äripäev, 2014

Võitnud oleme siis, kui Ukraina on taas oma õigetes piirides. Mõistan, et presidendil on õigus läbi rääkida ja sõlmida kokkuleppeid, ning ta teeb Ukraina jaoks parima. Saan aru, et Krimmi küsimus on väga keeruline. Mina ei annaks Krimmi puhul alla. Kindlasti aga tuleb vabastada Donbass – Donetsk ja Lugansk.
- Serhi Stahhovski, intervjuu: Ville Arike, "Endine Ukraina esitennisist: võinuksin sõjast kõrvale hoida, aga mida ma hiljem oma lastele rääkinuks?", Postimees, 4. aprill 2022