Hümn

Hümn on Eestimaa vabariigi laul (kõiki sõnu kõik ei tea), mille ajal peab seisma, hoidma kätest kinni ja tegema ringi.

Arvid Liljelund, "Mees hümni laulmas" (1884)

Tõva vabariigi hümn

Proosa

• Kui rahval pole häält, on see ka hümni laulmisel kuulda.
  • Stanisław Jerzy Lec, "Sugemata mõtted", tlk Aleksander Kurtna ja Arvo Valton, LR 48/1977, lk 20

• Isamaaline muusika on eraldatav selle järgi, et seda mängitakse eriti valjusti.
  • Arvo Valton, "Märklaud kilbiks", 1980, lk 24

• "Aga mina saan ikka peaministriks?" päris Vares.

"Saad, saad," lubas Säre. Vares läikis näost.

"Kas mulle kroon ka pähe pannakse?" küsis ta.

"Ei," vastas Säre. "Aga ära sellepärast kurvasta. Tühja sest kroonist. Saad ilusa kaabu ja hakkad sellega lehvitama."

Vares palus veel, et uueks Eesti hümniks saaks laul "Vares, vaga linnukene". Säre lubas sellele mõelda.

• Andrus Kivirähk, "Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008, lk 42

• Jumal on ka lätlastel olemas — rohkem kui meil. Nende hümnist on meie omaga võrreldes suurem protsent Jumalale pühendatud.
  • Contra, "Eesti ja Läti — must ja valge?" Looming, 10/2018

• Ka suurim majandusliku heaolu tunne nõuab enda kõrvale vaimset heaolu. Seda ei saa vabas ühiskonnas ei mõõta ega juhtida. Miski muutub tõeliselt tähtsaks, ehk isegi pühaks põhjusel, et inimene tunneb nii.

Seetõttu arvan, et ka Eesti vajab jätkuvalt sümboleid, rituaale, rahvuslikku uhkust, müüte ja kangelasi. Põhiseadus on põhiseadus just selle pärast, et ta on püsinud juba üle inimpõlve, nüüdseks on ta saanud omaks, kõigi oma sünnimärkide, ajalukku jäänud sõnade ja inimnäolisusega. Oma hümni, lippu ja riigipühasid oleme hästi hoidnud. Hoidkem ka eesti keelt – maailmas ainulaadset mõtlemise, loomise, mängimise ja mäletamise viisi – kui hindamatut varandust.

• Ülle Madise, "Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks" ERR, 14.03.2019 (Artikkel põhineb emakeelepäeval Rahvusraamatukogus toimunud konverentsil "Kas tõesti häbeneme riigikeelt?" peetud kõnel.)

Luule

1. Nõuded Eesti Vabariigi Hümni esitamisel:
1.1. seista püsti, eemaldada peakate,
/---/
1.5. pilk peab olema optimistlik, suunatud otse ette või kergelt üles,
1.6. mitte mõelda mõtteid, mis ei puuduta otseselt Eesti Vabariigi
alusväärtusi,
/---/
1.8. selg peab olema sirge, kõhu normiväline osa sisse tõmmatud,
1.9. hingeõhk peab olema meeldiv, hingamine mõõdukas,
seedetegevus katkestatud,
1.10. riietus peab olema korras, aluspesu puhas, meestel püksilukk
kinni,
/---/
Nõuete rikkumisel vormistatakse kohapeal protokoll, karistatakse
rikkujat kepihoopidega kohaliku omavalitsuse vastava ametiisiku
äranägemisel ja kantakse ID-kaardile häbiplekk.

• Wimberg, "Eesti Vabariigi hümni esitamise reglement. Eelnõu" [2018] kogus "Just praegu" (2021), lk 33