- "Tühja ka!" sõnas d'Artagnan hooletult, "küllap ma juba korraldan kõik nii, et mind kahel käel vastu võetakse. Mul on üks hea vahend."
- "Milline?"
- "Viin Tema Majesteedile kirja, milles monsenjöör talle teatab, et riigikassa on tühi."
- "Ja edasi?" küsis Mazarin kahvatades.
- "Edasi? Kui ma näen, et Tema Majesteet on suurimas kitsikuses, juhatan ta kasvuhoonesse ja näitan talle teatud vedru, mis paneb ühe kasti liikuma." ׳
- "Küllalt, härra," sosistas kardinal, "küllalt! Kus on leping?"
- "Siin," vastas Aramis.
- "Te näete, et oleme suuremeelsed," sõnas d’Artagnan, "sest selle saladusega võiksime palju korda saata."
- "Kirjutage parem alla," ütles Aramis, ulatades kardinalile sule.
- Mazarin tõusis, jalutas mõni hetk edasi-tagasi, olles pigem rabatud kui masendatud.
- Siis peatus ta äkki.
- "Ja kui ma kirjutan alla, härrad, milline on teie tagatis minule?"
- "Minu ausõna, härra," vastas Athos. (lk 870)
