Pensionär

Proosa

"Ära alahinda pensionäre," sõnas papa tähtsalt. "Alles üleeile ajasin vanaema taga, ta pani peenarde vahel ringi nagu välk!" "Kas teil oli jälle tüli?" ohkas Piia. "Üldsegi mitte," solvus vanaisa. "Me tegime ümber maja võidu, see treenib südant." Üks teine kord jooksid nad vanaemaga järve, sest neid jälitasid kurjad mesilased. Nad tegid kõike koos. (lk 103)
- Kairi Look, "Piia Präänik ja bandiidid", 2019

Töötava pensionärina vähenes minugi sissetulek pisut, aga see ei morjenda mind. Arvan, et kõrgema sissetuleku puhul ongi rohkem maksta igati õiglane.
Tegelikult tuleks suures pildis olla rõõmus, et praegu saame pensioni vastavalt oma töötasule, mitte ainult staažile nagu nõukogude ajal. Küll aga need, kes maksumuudatusest kaotavad, pole sugugi vaesed. Räägime ikkagi kõrge sissetulekuga pensionäridest. Näen oma töös teiste riikide kolleege, kes töötavad ja seetõttu üldse pensioni ei saa. On isegi hästi, et meil on peale palga lisasissetulekuna pension. Loomulikult sõltub maailmavaatest, kas seda muudatust hinnata ühiskonnale võidu või kaotusena, minu äranägemist mööda võidab solidaarsus - inimene, kes on sotsiaalteadusega tegelenud ja tunneb andmeid, teab, et ka solidaarsusel on ühiskonnas väärtust.
[Pensionäridest:] Neil on oma eluruum, mitte üüripind, ja kindlustatud sissetulek pensioni näol, kui veel elada abikaasaga koos, siis uuringud näitavad, et need pensionärid pole üldse nii halvas olukorras kui töötud noored või üksikvanemad. Seega olgem rõõmsad ja elagem edasi.
- Ene-Margit Tiit, intervjuu: Joosep Tiks, "Kas oli õiglane kaotada töötavate pensionäride tulumaksuvabastus?", EPL, 13.01.2018

See tõus, 80 protsenti korraga, on muidugi ränk, kuigi praegu jääb Narva soojahind üheks Eesti madalamaks. Eriti olukorras, kus keskmine palk on 1200 eurot. Muidugi Narva on ka ümbrikupalkade pealinn, aga 30 protsenti inimestest on pensionärid, sealhulgas 5000 inimest on üksi elavad pensionärid.

Sellepärast palusingi riigilt seitset ja poolt miljonit eurot ehk poole selle summa kompenseerimist. Peaminister Kaja Kallas ütles sellest ära, viidates sellele, et Narva on niigi palju saanud. Sellega ma päris nõus ei ole, empaatiat ei ole keegi ära keelanud. Mingisuguse toetuse, kasvõi siis sellele osale Narva inimestest, kes on tõesti raskemas olukorras, mitte minusugustele, oleks riik võinud ja pidanud leidma.

Katri Raik, intervjuu: Mari Peegel, "Katri Raik: Narvast ja poliitikast ei kao ma kuhugi", ERR, 15.09.2023