Piia Präänik ja bandiidid
"Piia Präänik ja bandiidid" on Eesti lastekirjaniku Kairi Looga 2019. aastal ilmunud teos, milles väike Piia lahendab elu- ja muid müsteeriume. Abiks või tülinaks on sealjuures perekond, naabrid, koerad, kommid ja õe peika. Kirjastus Tänapäev. Kuulatav versioon on ERR-is.
- Oli nii külm, et isegi lumekakud läksid puuõõnde sooja. Maja taga lõdises kuuskümmend lumememme ja ootas sula, et ujuda lõunasse. Õue minnes jäätusid silmamunad. Jääkarud saatsid kaastundeavalduse ja konserve. (lk 9)
- "Kolmikud!" ahhetas Piia.
- "Kolmikud," noogutas isa. "Ise tegin!"
- Käis kõva kolks. See oli vanaisa, kes minestas. Ta oli siruli põrandal ega liigutanud üldse. (lk 11)
- Jack oli ülakorruse Mirjami peika ja Piia suur sõber. Ta oli pärit Kanadast, aga Mirjami juures meeldis talle rohkem."Kogu aeg tahaks kallistada," ütles ta ise ja käis külas nii tihti, kui sai. Lisaks armastas Jack üle mõistuse karusid, see oli tal Kanadast külge jäänud. Tulevikus plaanis ta hakata neid loomaaedadest vabastama. Kõige rohkem armastas Jack aga mett. Tal oli oma purk alati kaasas, ta jopel oli selle jaoks eraldi tasku. (lk 15)
- "Eesti-Soome kohtumine oli tasane ja lõppes rahumeelse viigiga," luges ta unejutuks. "Ilm oli palav, väravaid ei löödud, lisaaeg jäeti ära, et rutem koju saaks. Teisel poolajal tegid väravavahid uinaku, vahepeal käidi ujumas. Ründajad leidsid platsi servast tatikaid, neist valmis maitsev kaste. Järgmine matš ..." Ajaleht pudenes põrandale. Piia ja isa magasid. (lk 18)
- "Ise sa oled rebase nägu," ütles Piia. "Minu isa on maailma kõige ilusam mees. Kui ma suureks saan, siis ma abiellun temaga ja me hakkame koos Selveris käima." (lk 30)
- Isa tuli kööki, keefiripakk peos, ja haaras laualt autovõtmed. "Ma lähen poodi," teadustas ta. "Mhmh," noogutas Piia. Nad joonistasid Nuustikuga kalu. "Ma lähen nüüd poodi," kordas isa kõvemini. Piia pööras pead. "Jajah, sa juba ütlesid seda." Isa niheles ega liikunud kohalt. Piia ohkas. "Küll sa oled tubli! Üksipäini lähed poodi! Täitsa ise!" kiitis ta. Isa noogutas rahulolevalt ja naeratas. "Jah. Ma siis nüüd lähen. Toidupoodi. Täitsa ise." (lk 34)
- Müüdi kasutut kola, nagu potte ja panne, aga ka eluks vajalikke asju, nagu kasse ja kooke. (lk 38)
- Teise klassi aktusele vanemaid ei kutsutud. Õige ka, ega nemad kooli läinud, nad käisid tööl ja Selveris. Direktor siiski tuli, soovis edu ja musitas õpetajaid, eriti naisi. (lk 59)
- Piia ronis voodi alla ja tuli tagasi suure paberirulliga. Ta keris selle aeglaselt lahti. "SIIM SUSI ON 35 JA ELAB VANAONUGA," luges Villem. "Tutvumiskuulutus," sõnas Piia. "Siim Susi on poliitik, ta elab meie all. Tal on naist tarvis. Kas aitad üles panna?" "Ma ei tea, kolmkümmend viis, see on ju jube vana," arvas Villem. "Jah, tal pole enam kaua jäänud," ohkas Piia. "Tuleb kärmelt teha. Tuled appi?" (lk 65)
- "Parem ettevaatlik olema. See mees ei ole normaalne mees, see mees on poliitik." (lk 97)
- "Ära alahinda pensionäre," sõnas papa tähtsalt. "Alles üleeile ajasin vanaema taga, ta pani peenarde vahel ringi nagu välk!" "Kas teil oli jälle tüli?" ohkas Piia. "Üldsegi mitte," solvus vanaisa. "Me tegime ümber maja võidu, see treenib südant." Üks teine kord jooksid nad vanaemaga järve, sest neid jälitasid kurjad mesilased. Nad tegid kõike koos. (lk 103)
- "Ärkasitegi ellu!" rõõmustas Jack. "Õige napilt," porises mees. "Sellise elustamise peale võib otsad anda." (lk 116)
- "Ma ju ütlesin, et naised tulevad," rõõmustas Piia. "Iga mehe jaoks on kuskil mõni. Tuleb lihtsalt end pesta ja viisakas olla." (lk 142)