Adolf Hitler

Saksamaa füürer aastatel 1934–1945
(Ümber suunatud leheküljelt Hitler)

Adolf Hitler (20. aprill 1889 – 30. aprill 1945) oli Austria päritolu Saksa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945) ja aastatel 1934–1945 Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler. Teda peetakse Teise maailmasõja vallapäästjaks. Tema võimu all toimus Holokaust: massiline juutide, mustlaste ja homoseksuaalide tagakiusamine ning hävitamine. Oma elu lõpetas ta enne Teise maailmasõja lõppu oma Berliini punkris enesetapuga.

  • Poolakad tulistasid täna öösel esimest korda meie endi territooriumit, ka juba regulaarväelastega. Alates kella 5:45-st me tulistame vastu! Ja nüüdsest vastatakse pommidele pommidega! Kes võitlemisel mürki kasutab, sellele vastatakse mürkgaasiga. Kes eirab humaanse sõjapidamise reegleid, see ärgu oodaku meilt midagi muud, kui sama mõõduga vastamist. Ma pean seda võitlust ükstaskõik kelle vastu nii kaua kuni Riigi julgeolek ja õigused saavad tagatud.
    • Polen hat heute Nacht zum ersten Mal auf unserem eigenen Territorium auch mit bereits regulären Soldaten geschossen. Seit 5:45 Uhr wird jetzt zurückgeschossen! Und von jetzt ab wird Bombe mit Bombe vergolten! Wer mit Gift kämpft, wird mit Giftgas bekämpft. Wer selbst sich von den Regeln einer humanen Kriegsführung entfernt, kann von uns nichts anderes erwarten, als dass wir den gleichen Schritt tun. Ich werde diesen Kampf, ganz gleich, gegen wen, so lange führen, bis die Sicherheit des Reiches und bis seine Rechte gewährleistet sind.
    • Adolf Hitler kõnes Reichstagis 1. septembril 1939
Adolf Hitler 1937. aastal.

Hitlerile omistatud

muuda
  • Sõda Venemaa vastu tuleb niisugune, mida ei saa pidada rüütellikult; võitlus käib ideoloogiate ja rassierinevuste vahel ning seda tuleb teha enneolematu, halastamatu ja järeleandmatu karmusega. Kõik ohvitserid peavad iganenud põhimõtetest lahti ütlema. Ma tean, et vajadus pidada sõda niisuguste vahenditega on teile arusaamatu, aga ... ma nõuan, et minu käsud tuleb vastu vaidlemata täita. Komissarid on natsionaalsotsialismile risti vastupidise ideoloogia kandjad. Seetõttu tuleb komissarid likvideerida. Rahvusvahelise õiguse rikkumine ... on siin Saksa sõduritele andestatav. Venemaa pole liitunud Haagi konventsiooniga ja tal pole seega õigust ka selle kaitsele. [1]
    • Hitleri pöördumine 30. märtsil 1941 oma kindralite poole.

Tsitaate Hitleri kohta

muuda
  • Peale 1943. aastat muutus ta [Hitleri] juudiviha lausa patoloogiliseks. Rahvusvaheline juutlus pidada olema Saksamaa kaotuse taga. Nemad sundisid Roosevelti ja Churchilli nõudma "tingimusteta alistumist" Casablanca konverentsil. Churchill ja Roosevelt on juutide agendid.
Kõik see annab märku, mil määral need eelarvamused, mida sõnastati pseudoteaduslike teooriatena ja millesse usuti patoloogilise veendumusega, mõjutasid selle mehe otsuseid, kes valitses ainuisikuliselt kaheksakümne miljoni sakslase üle. Kogu tema realistlik mõtlemine võis ju toetuda poliitikast ja ajaloost saadud kogemustele, ent sai neist arusaamadest moonutatud. Britid on osa germaani rassist ja seega sama väärtuslikud nagu sakslased ise. Hitleri lõppsihiks oli ühendada kõik germaani elemendid Euroopas ja juhtida nad kommunistlike hordide vastu.
Ka siin oli rassiteooriatel otsustav mõju. Hoolimata lugematutest salateenistuse ettekannetest, mis vastupidisele viitasid, polnud Hitler valmis loobuma hullumeelsest ideest, et juba 1920. aastast peale on Stalin süstemaatiliselt järginud salajast poliitikat, mille sihiks on üksteisega segada kõik rassid Nõukogude Liidu sees. Programmi sihiks pidada olema mongoli vere domineerivaks saamine teiste üle.
  • Walter Schellenberg, "Labürint". Hitleri vastuluurejuhi memuaarid. Tõlkinud Lauri Liiders. Tallinn: Tänapäev, 2023, lk 96–97


  • "Inimsugu ei mängi siin mingit rolli. Inimene ei tohi reeta iseennast."
"Siin võiks vahest öelda, et Hitler näiteks iseennast ei reetnud."
Ta pöördus ja vaatas mulle silma.
"Teil on õigus. Ta ei reetnud ennast. Aga selle eest miljonid sakslased reetsid. See oligi traagiline. Mitte sellepärast, et ühel inimesel jätkus julgust olla nurjatu. Vaid sellepärast, et miljonitel ei jätkunud julgust olla hea."


Viited

muuda
  1. John Keegan, Teine maailmasõda (Tallinn: Varrak, 2004), lk 186

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel