Kriminaal

LuuleRedigeeri

Ma võin teha, mida ma tahan,
istuda, kuhu tahan, lennata, kuhu iganes,
kui olen näidanud passi, olnud kahtlustatava osas,
võtnud tollis jalast ka kingad, siiski
taas vilisenud turvaväravate vahel, siis
võtnud seljast ka jaki, nii rahuldanud tollitöötaja.
Huvitav, et ikka satub lennukisse kriminaale -
kus nad küll elavad, milliste piiride kohal lendavad?

Näen välja kui kurjategija oma heleda mantli ja salliga,
sõidan luulefestivalile, viisakas, vanemlik,
kaasa mängiv ja elav, psühholoogiliselt intelligentne,
isegi juba natuke manipuleeriv. Huvitav - ikka satub
nende lennukeisse ohtlikke.

  • Elo Viiding, "ISIKUVABADUSEST", rmt: "Selge jälg", 2005, lk 48-49