On ju teada, ehkki mitte arusaadav, et venelased on kõige valelikumad inimesed terves maailmas, ise nad aga ei austa midagi nii väga kui tõtt, miski ei sümpatiseeri neile nii nagu tõde.
Ivan Turgenev, "Uudismaa", tlk Hans Luik, Helgi Limberg, Armand Tungal, rmt: "Suits. Uudismaa", 1973, lk 335
Peenetundeliselt, hoidudes lausa vaidlusse astumast, kuid koledal kombel kiideldes oli [alamleitnant] juba mitu korda vihjanud inglise poksi paremustele, osutudes seega täitsa puhtaks "läänlaseks". Rusikatega isand ainult muigas põlglikult ja halvustavalt sõna "poks" peale; ilma et temagi oleks võistlejat avaliku väitlusega austanud, näitas või õigemini esitas ta omalt poolt vahel nii poolkogemata ühe täiesti rahvusliku argumendi - tohutu rusika, soonilise, pahkliku, ruskete karvaudemetega kaetud rusika, ja kõigile oli kohe selge, et kui see sügavalt rahvuslik argument kindlalt mõnd objekti tabab, siis jääb tõesti ainult märg plekk järele.
Venelased on kummaline segu tugevusest ja nõrkusest. Nende intellektis on kirg, ütleme, et neil on kirglik intellekt. Nende emotsionaalne seis on hajevil ja rahutu, kuid selle taga on miski väga peen ja psüühiline, ehkki nende hing ei ole kuigi terve. Ja sellepärast mul pole õigust öelda, et Gandhi on vene kristlane, kuna ta on nii kohutavalt kuiv. Tal on intellektuaalne kirg ja suur moraalne tahtejõud, kuid ta on kuivem kui venelased. Kannatuseevangeelium, mida ta jutustab, pärineb Venemaalt rohkem kui kuskilt mujalt Euroopas... Teised kristlikud rahvad seda ei usu. Kõige rohkem võivad nad sellest mõelda, kuid venelastel on see veres. Nad teevad vea, jutlustades kannatuste evangeeliumi, kuid ka meie Indias teeme vea, jutlustades vairagya't [põlgust maailma vastu].
The Russians are a queer mixture of strength and weakness. They have got a passion in their intellect, say, a passionate intellect. They have a distracted and restless emotional being, but there is something behind it which is very fine and psychic, though their soul is not very healthy. And therefore I am not right in saying that Gandhi is a Russian Christian, because he is so very dry. He has got the intellectual passion and a great moral will-force, but he is more dry than the Russians. The gospel of suffering that he is preaching has its root in Russia as nowhere else in Europe... other Christian nations don't believe in it. At the most they have it in the mind, but the Russians have got it in their very blood. They commit a mistake in preaching the gospel of suffering, but we also commit in India a mistake in preaching the idea of vairagya [disgust with the world].
Sri Aurobindo, 22. juuni 1926, Nahar, S., Aurobindo, ., & Institut de recherches évolutives (Paris). India's rebirth: A selection from Sri Aurobindo's writing, talks and speeches. Paris: Institut de Recherches Evolutives. 3rd Edition (2000). [1]
Mõistatuslik vene hing... Kõik püüavad seda mõista... loevad Dostojevskit Mis neil seal hinge taga on? Aga hinge taga on meil ainult hing. Meile meeldib köögis juttu veeretada, raamatut lugeda. Lugeja - see on meil põhiamet. Vaataja. Ning seejuures enda erilisuse, erakordsuse tunnetamine, ehkki selleks pole mitte mingisugust alust peale nafta ja gaasi.
Venelastel on samuti õigus tõele. Miks me peaks neid säästma sellest õudusest, mida Putini ajakirjanikest kaastöötajad, keda võib sisuliselt pidada julgeolekutöötajateks, mitte ajakirjanikeks, on palgatud ilustama?
Viimastel päevadel on Vene meedia paralleelreaalsuses levitatud üha jaburamaid õigustusi, mis peaksid aitama muuhulgas marginaliseerida Venemaalgi esinevat sõjavastast liikumist.
Jah, vene rahval on selle kõige ees kaasvastutus, ent see vastutustunne on võimalik ainult siis, kui venelasteni jõuab adekvaatne info, eelistatavalt oma kaasmaalastelt, sest lääne meedia on Kreml suutnud edukalt tasalülitada ja oma tugev panus sellesse on ka Ameerika Ühendriikide ajakirjanduse allakäigul viimase paari kümnendi jooksul.
Bolševikud tegid erakordselt eduka eksperimendi: kui 70 aastat järjest tappa kõiki mõtlemisvõimelisi inimesi, siis tulemus ongi selline biomass, kes käib õues asjal, sureb 40aastaselt alkoholismi, aga kellele velitšije või riigi suurus on tähtis.
Miks venelasi sedasi igal pool vihatakse, küsib mu tädi. Olen Venemaal esimest korda 27 aastat hiljem. Pärast esimest korda. Me ju oleme aidanud alati kõiki, aga meid vihatakse sedasi igal pool. Ma ei hakka ütlema, et ma õppisin veidike teist ajalugu. Radikaalselt erinevat sellest, mida talle omal ajal õpetati. Ma ei hakka kasutama enam sõna okupatsioon. Esimene kord oli juba niigi valuline.
Niipalju kui mina mäletan, on taasiseseisvunud Eesti Vabariigis olnud keskseks teemaks integratsioon. Seda juhul, kui elada eestikeelses inforuumis. Integreeritakse "venelasi", ehk siis enam kui sajasse etnilisse rühma kuuluvaid inimesi, kelle peamiseks kommunikatsioonivahendiks ja tihti ka esimeseks keeleks on vene keel.
Kusjuures venelasi peavad ühtseks massiks nii nende õiguste eest seisjad (kasvõi Yana Toom), kui ka siis need, kes esindavad vastaspoolt.
Orientalism on ka väited, et venelased mõtlevad teatud moodi, vene mentaliteet on kindlalt defineeritav või see, et kõik venelased armastavad Vladimir Putinit (viimast väidab kirjasõnas tihti Troitski ja siis Yana Toom läheb oma Facebooki-lehel reeglina selle peale leili).
"Venelase" konstrueerimine ühtse massina on mugav kõigile osapooltele. Tegelikult on eestivenelaste seas eksisteeriv arvamuste mitmekesisus hämmastav. Ma pakun välja, et pole ühtegi küsimust või teemat (peale otseselt eksitentsialistlike muidugi), mille kohta me saame väite, et "venelased arvavad niimoodi".
Kui minult Venemaal küsitaks, et kuidas elavad venelased Eestis, siis ma tavaliselt vastan: "Kui sa tahad leida venelast, kes ütleb, et teda pole kunagi diskrimineeritud ja et kõik on hästi, siis sa ta ka leiad. Kui sa tahad aga leida venelast, kes väidab, et Eestis kehtib fašistlik apartheidirežiim, siis sa leiad ka sellise." Reaalses elus olen ma mõlemaid arvamusi kohanud.
Ma saan väga hästi aru, et kui on üks asi, mis ühendab Eesti venekeelset kogukonda, siis see on tüdimus pidevast integreerimisest. Ajal, mil Eesti Vabariik oleks napilt saanud oma ajaloo esimese venelasest presidendi, on pehmelt öeldes ülepingutatud väide, et ligi kolmandik elanikkonnast on probleem.
