ProosaRedigeeri

  • Leebed ja järeleandlikud inimesed näitavad teiste kaitseks üles suuremat raevu ja julgust kui iseenda kaitseks, näiteks emad. (lk 18)
  • Ilu ei ole hoopiski leebuse märgiks — vähemalt vanaduses mitte. (lk 58)


  • Isegi kõige leebemad, tagasihoidlikumad ja paremad tütarlapsed lähevad veelgi leebemaks, tagasihoidlikumaks ja paremaks, kui nad peeglist näevad, et nad on ilusamaks läinud.


  • Nõrga inimese julgus, tugeva inimese leebus — need mõlemad on jumalikud. (lk 18)
  • Sellel, kes astub avalikkuse ette, ei maksa leebet suhtumist oodata ega nõuda. (lk 19)

LuuleRedigeeri

Su lõuaaluse hallid karvad
on juba ülekaalus
mustade kõrval
ja nagu on muutunud karmimaks su kasukas,
on muutunud su loomus
leebemaks,
sallivamaks,
mõistvamaks.
...
Me mõistame teineteist päris hästi,
aga mõnikord küsin ma sinult ka nüüd:
Miks?
Ja mõistatamata jääb vastus
su pruunist koerapilgust.
Ning eales ei saa ma teada,
kui tihti jääb sulle mõistmatuks
mu tujukus.

  • Madli Morell, "Oma küpseealisele koerale", rmt: "Tõsimäng", 1983, lk 6