Leebus

Proosa

• Leebed ja järeleandlikud inimesed näitavad teiste kaitseks üles suuremat raevu ja julgust kui iseenda kaitseks, näiteks emad. (lk 18)
• Ilu ei ole hoopiski leebuse märgiks — vähemalt vanaduses mitte. (lk 58)
  • Jean Paul, "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, Loomingu Raamatukogu 36/2004

• Isegi kõige leebemad, tagasihoidlikumad ja paremad tütarlapsed lähevad veelgi leebemaks, tagasihoidlikumaks ja paremaks, kui nad peeglist näevad, et nad on ilusamaks läinud.
  • Georg Christoph Lichtenberg, "Aforisme", tlk Kersti Merilaas ja August Sang, LR 28/1972, lk 55

• Nõrga inimese julgus, tugeva inimese leebus — need mõlemad on jumalikud. (lk 18)
• Sellel, kes astub avalikkuse ette, ei maksa leebet suhtumist oodata ega nõuda. (lk 19)
  • Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni, LR nr 30 2007

Luule

Su lõuaaluse hallid karvad
on juba ülekaalus
mustade kõrval
ja nagu on muutunud karmimaks su kasukas,
on muutunud su loomus
leebemaks,
sallivamaks,
mõistvamaks.
...
Me mõistame teineteist päris hästi,
aga mõnikord küsin ma sinult ka nüüd:
Miks?
Ja mõistatamata jääb vastus
su pruunist koerapilgust.
Ning eales ei saa ma teada,
kui tihti jääb sulle mõistmatuks
mu tujukus.

• Madli Morell, "Oma küpseealisele koerale", rmt: "Tõsimäng", 1983, lk 6