Vikitsitaadid

Mõistus

(Ümber suunatud leheküljelt Intellekt)

Mõistus ehk aru on võime mõtlemist rakendades ilmaasjust aru saada. Terve ehk kaine mõistus (vahel ka talupojamõistus) on mõistuse eriline alamliik, mis ülejäänud mõistuse tervisele kahtlust heidab.

Francisco de Goya, "Uinuv mõistus sünnitab koletisi" ("El sueño de la razón produce monstruos"), u 1797

Proosa

muuda
  • Teadku igaüks, kuhu ta läheb, kust tuli, mis on talle hea, mis halb, mida ta otsib ja millest tuleb hoiduda, et tal on mõistus, mis teeb vahet, mille poole tuleb püüelda ja mille eest põgeneda, mis taltsutab meeletuid soove ja rahustab hirmude halastamatust.





  • Seda, et mõistus tuleb alles aastatega, ei tunnistata endale enne, kui mõistus ja aastad on käes.
    • Jean Paul, "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, Loomingu Raamatukogu, nr 36, 2004, lk 17


  • Et ma kõik asjad enne omaksvõtmist mõistuse kontrollist läbi lasen, ei ole karvavõrdki imelikum kui see, et ma toidu enne oma kõri eeskojas läbi jahvatan ja alles siis alla neelan. (lk 42)
  • Inimene suhtub oma mõistusesse ülikummalisel kombel: pidades seda looduse meistritööks, jätab ta selle kasutamata, ja nõnda, olles sündinud tiibadega, lõikab ta nad ise ära. (lk 42)
  • Mõistus ja fantaasia elasid tal väga õnnetus abielus. (lk 49, algselt: "Sudelbücher", Heft E (215))


  • Kõik kired avaldavad näoilmele vastavat mõju; sagedasti esinedes märgistavad nad selle sama lahutamatute joontega nagu need, mis tulevad vanusest, kuid paistavad veelgi vähem võluvad. Järelikult on ilule väga tähtis need korralikult vaos hoida. Loodus on korraldanud nii, et kired on meie mõistuses vaid põgusalt ning toimivad looduslike ergutajatena, kiirendades vere ringlemist ja suurendades eluenergiaid. Seetõttu mõjuvad need mõistuse poolt talitsetute ja allutatutena nii ilule kui ka tervisele palju soodsamalt kui muidu.
  • Näoilme muudab meeldivaks või eemaletõukavaks harjumuspärane meelelaad ja pidev mõttekulg. Me ei tohiks unustada, et "nägu on hinge peegel". Mõistuse harjutamine ja õilsate tunnete arendamine on mõlema täiuslikkuse jaoks ühtviisi tähtsad. Tuska, kadedust, pahatahtlikkust ja halba tuju ei tohiks kunagi taluda need, kes peavad väärtuslikuks oma väljanägemist, sest nende krooniliste meelehaiguste olemasolu ei saa varjata.
  • Vormi sümmeetria on haruldane ja hinnaline and, kuid on teisigi omadusi, mis on ilule samavõrd hädatarvilikud. Olgu naise võlud ka vägagi mõõdukad, ent kui tema näoilme väljendab säravat mõistust ja lahkeid tundeid, tema kuju hiilgab tervisest ja tema rõivastus paistab silma maitseka lihtsuse poolest, mõjub ta vältimatult ülimalt ligitõmbavana, samas kui kehv tervis, tobe või ebasõbralik näoilme ja vulgaarne maitse rikuvad ka kõige sümmeetrilisema vormi ja joone mõju.
  • Miski ei sigita kibedaid mõtteid enam kui jõudeolek ja ennui. Tegevusi tuleks valida väljavaatega edenemisele ja lõbustamisele. Need peaksid olema mitmekesised, vältimaks üksluisusest tulenevat loidust. Tõsiste meditatsioonide ja abstraktsete õpingute vahel peaks otsima leevendust kirjanduse kergematest harudest. Muusikaga tuleks tegeleda järjekindlalt, sest miski ei muuda mõistust peenemaks ega kõrgelennulisemaks; ka mitte pelk mehhaaniliste vägitükkide esitamine, olgu need vokaalsed või instrumentaalsed, kuna need, kui neid ei sooritata ülima ettevaatusega, suurendavad käsi ja väsitavad rinda, andmata eeliseid, millele me vihjame.
  • Joonistamine sobib ülimalt hästi naiseliku ilu arendamiseks. Mõtted, mida see sünnitab, on rahustavad ja tõsised, selle nauditava tegevuse vältel tuntav leebe ind mitte üksnes hajutab melanhoolia ja morbiidsed tundmused, vaid arendab ka otsustusvõimet ja tundepeenust, andes palge väljanägemisele kõrgema loomutooni.
Laisad inimesed kalduvad uskuma, et neile niisugused või naasugused taotlused "ei meeldi", unustades, et meeldivaks võib saada niihästi mõistuse kui ka maitse teel ning see vajab vaid kindlameelset juhatust.
  • Kergemeelne ajaviide ja mürgised tunded rikuvad kauneimagi näo, mis eales loodud. Õigupoolest on keha ja mõistus nii tihedalt seotud, et on asjatu püüda kaunistada üht, jättes teise hooletusse, eriti kuna kõigist ilu liikidest kõrgeim on mõistuse ilu.


  • Teadus on esmaklassiline mööblitükk inimese ülakorruse kambris, kui tal on allkorrusel terve mõistus.[1]
    • Oliver Wendell Holmes "The Poet at the Breakfast Table", 1872; cit. via Henry O. Dorman, "Tsitaate kõnepidajaile", tlk Eva Nilson, Tallinn: Ersen, 2008, lk 218


  • Aru pähe võtta ei saa see, kel seda juba peas ei ole.
  • Mõistmine ulatub mõnikord märksa kaugemale kui mõistus.
  • Mõistus, mis ei takista meil siin-seal mõnd suuremeelset lollust teha, on tubli mõistus.
  • Mõistus lõpeb seal, kus algab edevus.
  • Leidub särava mõistusega inimesi ja hiilgava mõistusega inimesi. Esimesed valgustavad oma ümbrust, teised varjutavad seda.


  • [Lord Henry:] Kuid ilu, tõeline ilu, lõpeb seal, kus algab intellektuaalne ilme. Intellekt on iseenesest üks liialduse viise ning purustab iga näo harmoonia. Hetkel, mil inimene mõtlema istub, tõuseb temas esile kas nina või otsaesine või midagi muud hirmsat. Sa vaata edukaid inimesi ükskõik millises õpetatud ametis. Nad näevad välja täiesti võikad! Välja arvatud muidugi kirikutegelased. Aga kirikus nad ju ei mõtle. Piiskop räägib kaheksakümneaastaselt ikka sedasama, mida tal kästi öelda, kui ta oli kaheksateistkümnene nooruk, ning selle loomuliku tulemusena näeb ta alati täiesti meeldiv välja.


  • [Iiah:] "Sest neil pole ju mõistuse raasugi, mitte ühelgi neist, paljalt saepuru on neil peas ja seegi on sinna vist eksikombel sattunud." (lk 122)
  • "Jänes on ikka tark küll," lausus Puhh mõtlikult.
"On jah," oli ka Notsu nõus. "Täitsa tark kohe."
"Ja mõistust on tal kah."
"Jah," kostis Notsu. "Seda tal on."
Tükk aega vaikisid mõlemad.
"Eks sellepärast ta vist ei saagi kunagi millestki aru," lisas Puhh lõpuks. (lk 204)


  • Intellektil ei ole midagi avastada, tal tuleb vaid tee vabaks teha. Ta sobib vaid orjalikeks ülesanneteks.



  • Valutav südametunnistus seab sihte, mõistus saavutab neid. Südametunnistus püstitab ideaale, mõistus otsib teed nende poole. See ongi mõistuse funktsioon — otsida teed. Ilma südametunnistuseta tegutseb mõistus vaid enda huvides, seega tühjalt.


  • Sõnad — nagu ma sageli kujutlen — on väikesed majad oma keldri ja pööninguga. Terve mõistus elab esimesel korrusel, alati avatuna "väliskaubandusele", samal tasapinnal teistega, möödujatega, kes kunagi ei unista. Minna sõna majas trepist üles, see tähendab eralduda aste astmelt. Laskuda keldrisse, see tähendab unelda, eksida ebakindla etümoloogia kaugetesse koridoridesse, otsida sõnadest aardeid, mida sealt pole võimalik leida. Poeedi elu — see on tõusmine ja laskumine sõnades. Tõusta liiga kõrgele või laskuda liiga madalale on lubatud poeedile, kes ühendab maise taevasega. Kas üksnes filosoofi on teised temasugused mõistnud elama alati esimesel korrusel?
    • Gaston Bachelard, "Ruumipoeetika", tlk Kaia Sisask, Tallinn: Vagabund, 1999, lk 216




  • On asju, milles valitseb terve mõistus: see, et nööbid pannakse pluusi ette, on loogika küsimus, sest väga raske oleks neid külje pealt lahti nööpida, selja tagant aga päris võimatu.
    Mõni asi jälle on nii nagu ta on sellepärast, et järjest rohkem inimesi on hakanud uskuma, et just nii see peabki olema.


  • Jah, mõistus ja mõistlikkus — miks ta neid Leitarile lubada ei tahtnud? Vaid lihtinimesed võisid lasta endal puhtalt tunnete järgi käia ning ka nendest paljud ei käinud. Mõistus seisis Kuuevallas omaenda mõttevägevusele toetudes tähtsal kohal.
Aga Leitarile need nagu ei — sobinud, oli vastus.

Luule

muuda

[Mefistofeles:]
Maa pisijumal elab endistmoodi —
on sama kentsakas kui siis, kui loodi.
Tal pisut kergem oleks kiratseda,
kui mõistus tema teed ei valgustaks.
See loomadest peab eraldama teda,
kuid teeb ta loomadestki hullemaks.


Mõistus, kõikläbistav röntgen
    tundmatut avastav
    olevat lahastav
    valitseb meeli tõrkjaid.
    Nautima harjutab
    kibestusvarjuta
    tarkuse marju mõrkjaid.

  • Paul Viiding, "Lõpmatult kasvav", rmt: koguteos "Arbujad", 1938, lk 272


VALGE PULBER veel enam valgega
segada — see mu töö on.
Terveks teeb sante ja jalutuid
ja unetuid ravib, kui öö on.

Kellel mõistus ei ole korras,
ükspuha, mis vahekorras
kaalun — valge veel enam valgega —
lollid targaks teeb, osavaks äpud.

Film

muuda
  • [Kirk:] "Mida keerukam mõistus, seda suurem on vajadus mängu lihtsuse järele."
"The more complex the mind, the greater the need for the simplicity of play."
    • Theodore Sturgeon (stsenarist), "Shore Leave", episood 1.15; 45:32 telesarjas "Star Trek: The Original Series" (29. detsember 1966).

Vanasõnad

muuda
  • Habe kasvab kärmemini kui aru.
  • Kellele Jumal ameti annab, sellele annab ta mõistust.
  • Meest mõõdetakse mõistusest.
  • Mõistlik mõistab, aruline saab aru, rumal katsub käpuga.
  • Mõistus mehe peas, aga mitte mehe käes (rammu mehe peos).
  • Rusikas igaühel, aga mõistust ainult mõnel.
  • Vaesel ikka vaese aru.
  • Vana mees, varsa aru (mõtted).
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Viited

muuda
  1. ↑ Henry O. Dorman "Tsitaate kõnepidajaile", lk 218. Ersen 2008 ISBN 978-9949-12-589-0

Kirjandus

muuda

Vaata ka

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Mõistus&oldid=121386"