Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv. Matemaatikas käsitletakse arve abstraktsete objektidena.


Kuna tema elupäevad on määratud
ja tema kuude arv on sinu käes -
sa oled pannud piiri,
millest ta ei saa üle minna -,
6 siis pööra oma pilk tema pealt ära
ja jäta ta rahule,
seni kui ta päevilisena oma päevast
rõõmu tunneb!


Mu suu peab jutustama sinu õiglusest
ja su päästetegudest kogu päeva,
sest ma ei tea nende arvu.

Psalmid, 71:15


Tema määrab tähtede arvu
ja nimetab neid kõiki nimepidi.

Psalmid, 147:4



Kuuskümmend on kuningannasid,
kaheksakümmend on liignaisi
ja neitseid on arvutult.
9 Aga üksainus on mu tuvike, mu süütuke,
oma ema ainus, oma sünnitaja lemmik.



Küll ma otsisin eluarvu,
küll ma jagasin jagamatut -
kuni taipasin tasahilju,
et sa leiad saatuse summa,
kui korrutad välgujoaga
oma elu surmkümmend suudlust,
hullsada ilusat hetke
ja tummtuhat valutuiget.


Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud,
jääb igavesti ootama.
Isegi ütlemata jäänud sõnad
on mõttes öeldud
ja kuhugi tallele pandud.
Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv
saab täita aja ääretud salved.
Kuidas muidu üksainus silmapilk
võib kivi paigalt veeretada.

  • Karl Ristikivi, "Ka sisaliku tee kivil jätab jälje" kogus "Inimese teekond"


  • Oma ligimesi võib pisut tundma õppida selle kaudu, mida nad kirjutavad ääremärkustena. Palju on arutatud Fermat' kadumaläinud tõestusi. Raamatusse, kus käsitleti seni tõestamata postulaati, et kui mingi arvu ruutu on võimalik jagada kahe teise arvu ruutude summaks, siis pole see võimalik suuremate astendajate puhul kui kaks, on Fermat lisanud ääremärkuse: "Sellele teoreemile olen ma leidnud lausa imelise tõestuse. Kahjuks on see leheserv liiga kitsas, et seda ära mahutada." (lk 23)
  • "See ei lõpe iialgi. Sest nüüd, praegu, laiendame me reaalarve imaginaararvudega, negatiivsete arvude ruutjuurtega. Need on arvud, mida me ei suuda endale ette kujutada, arvud, mida normaalne teadvus ei suuda endas mahutada. Ja kui me lisame imaginaararvud reaalarvudele, siis saame kompleksse arvudesüsteemi. Esimese arvudesüsteemi, milles on võimalik anda rahuldav seletus jääkristallide tekkimisele. See on otsekui suur avatud maastik. Silmapiirid. Sind kisub nende poole ja nad nihkuvad aina edasi. See on Gröönimaa, see, millest ma ei saa loobuda! Sellepärast ma ei tahagi, et mind trellide taha pandaks." (lk 103)
    • Peter Høeg, "Preili Smilla lumetaju". Tõlkinud Arvo Alas. Varrak 1997, lk 103


  • Arvud eksisteerivad üksnes meie mõistuses. Ei ole olemas füüsilist objekti, mis oleks number 1. Kui oleks, siis asuks 1 mõnes suures teadusmuuseumis aukohal ning selles mööduks pidev matemaatikute voog, kes 1 imetluse ja aukartusega vahiksid.



VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel