Jää on vesi tahkes agregaatolekus.

Jäämägi
Isaac van Ostade (1621–1649), "Külmunud kanalil", s.d.
Caspar David Friedrich, "Jäämeri" (1824)
Arseni Meštšerski, "Jäälõikamine" (1878)
Marsden Hartley, "Jääauk" (1908)
Pekka Halonen, "Lume ja jääga kaetud kalju" (1911)
Peder Mørk Mønsted, "Jää Fagernesi fjordil" (1931)


Piibel muuda

Ta läkitab oma ütlused maa peale,
rutusti jookseb tema sõna.
16 Ta annab lund nagu villa,
ta külvab halla nagu tuhka.
17 Ta viskab oma jääd nagu palukesi:
kes võib püsida tema külma ees?


Luule muuda

Jää sisse kinni jäänud
on põhja piiril laev.
Ei enam teda siit lahti
saa inimlik vaev.

Ja laevameeste liikmed
on külmast kangenud.
Jää, lumi igavesed —
kõik lootus langenud.

  • Juhan Liiv, "Põhja reis" (1910), rmt: "Sinuga ja sinuta", 1989, lk 84


Silm kusagil ei pääsmist näe,
nälg, torm ja tuisk ja lumi, jää.
Oh talv, sa armuheitmata,
kuis lähen kohtu sinuga?

  • Juhan Liiv, "Linnukese kaebus" (1908), rmt: "Sinuga ja sinuta", 1989, lk 296


Kuupaistel roheline läigib jää,
kuupaistel maastik sädeleb kui suhkur.
Öötuules lumitolm keeb üles tuhkur
ja tähina meil' vajub üle pää.


Mis läbi aja läigatab,
on tume talve jää.
Kes sellel korra libiseb,
see pidama ei jää
ja seda tõusta aitab vaid
ta enda jõud ja jonn.
Jää alt ei paista midagi,
kuid midagi sääl on,
         sest samu salapragusid
täis on su hõimu verehääl,
ta silmavalgeil läigatab
seesama helk, mis kuskil sääl.
Jäälagendike kõminat
on täis ta luulekeel.

  • Viivi Luik, "* Mis läbi aja läigatab" kogust "Rängast rõõmust" (1982)


Mis on me hing? Jääd lööme labidaga
ja kangiga … ja rusikaga rinda
Meil tuleb kevad kinni nabida ja
maksta ükstakõik kui kõrget hinda

  • Kristiina Ehin, "Teatrisse ja tagasi" luulekogust "Janu on kõikidel üks"

Proosa muuda

  • Ainult Toots ise ja jumala head inglid teadsid, missuguste salavõimude ja kompvekkide abil ta tüdrukud niikaugele sai, et need jõe peale tulid noort jääd vaatama. Küllap ta neile kõigi muude heade asjade kõrval, mis süüa kõlbasid, ka ette valetas, et jää on tänavu helevalge ja nii sitke nagu saapatald. Nagu temal ülepea kõik asjad sirged olid nagu oina sarved, nii võis temal ka päike rukkilillesiniselt looja minna ja villavabriku kraasijale vorst nina otsa kasvada, mis siis veel see, et jää valge ja imesitke oli.


  • Geomeetria on kaasasündinud nähtusena meie teadvuses. Välismaailmas ei eksisteeri iial täiuslikku lumekristalli. Kuid meie teadvuses kätkeb sädelev ja helitu teadmus täiuslikust jääst. (lk 267)
  • Võimatuste kalkuleerimine on raisatud aeg. Võib püüda elada jääga koos. Ei saa elada tema vastu, või teda muuta ja elada tema asemel. (lk 371)
    • Peter Høeg, "Preili Smilla lumetaju", tlk Arvo Alas, 1997

Kirjandus muuda

Välislingid muuda

 
Vikipeedias leidub artikkel