Tuisk

Vilhelm Kyhn, "Tuiskab" (1892)

Leona Bierkowska, "Tuisk" (1897)

Jacob Gløersen, "Tuisk" (1910)

Paul Fischer (1860-1934), "Vahtkond Amalienborgi palee juures", s.d.

Proosa

• "Ei imestaks põrmugi, kui homme robinal rahet tuleks," tähendas Iiah. "Tuisku ja tormi ja kes teab veel mida. Ei see loe midagi, et täna päike paistab. Sel pole kõige vähematki tähtsust. On lihtsalt natuke õige ilma moodi ja muud midagi."
  • A. A. Milne, "Karupoeg Puhh". Tõlkinud Valter Rummel. Tallinn: Eesti Raamat 1977, lk 158

• Eesti maastiku olustikku kujundav mets pehmendab pakast ja põuda, tasandab tuisku ja tormi, õgvendab õhku tolmust ja haisust ning kaitseb ja kaunistab koda. Mets annab lilleilu ja linnulaulu, marja-, seene- ja jahisaagi, toasooja ja tare sõrestiku.
  • Toomas Frey, "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde", Maaleht, 3. veebruar 2017

Luule

• Näe, tuisus kui ühte hoiavad kaks,

on teekondki muutunud kergemaks.

• Eino Leino, "Naeratav Apollo" ("Hymyilevä Apollo"), viimane osa kolmeosalisest poeemist "Hümn", mis ilmus 1898. aastal kogumikus "Sada ja üks laulu" ("Sata ja yksi laulua").

Silm kusagil ei pääsmist näe,
nälg, torm ja tuisk ja lumi, jää.
Oh talv, sa armuheitmata,
kuis lähen kohtu sinuga?

• Juhan Liiv, "Linnukese kaebus" (1908), rmt: "Sinuga ja sinuta", 1989, lk 296

Lume tuiskab, mina laulan,
laulan kurba laulukest,
lumi keerleb tuulehoodest,
minu süda valudest.
/---/
Lume tuiskab, mina laulan,
laulan kurba laulukest,
laulan, kuni hauas kaetud
olen jääst ja lumedest.

• Juhan Liiv, "Lauliku talveüksildus" kogus "Sinuga ja sinuta". Koostanud Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 141

Kui aga vilistades näärikuul
tuisk tormab piki tardund hangeharju,
siis paitab peidet aias pehme tuul
mu liiliaid ja musti viinamarju.

• Betti Alver, "* Kalendris, mille järgi elu säen" kogus "Tolm ja tuli", 1936, lk 75

Põhjamaa, me sünnimaa,
tuulte ja tuisuööde maa,
range maa ja kange maa,
virmaliste maa.

• Enn Vetemaa, "Laul Põhjamaast" Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe muusikalist "Pipi Pikksukk" (1969)

tuisk on viiendat päeva
teid ei seleta silm
mõnel on siiski meeles
seegi on Jumala ilm
/---/
tuisk on seitsmendat päeva
tuisul on oma tee
taevas tee meile selgeks
aga taevas ei tee

• Juhan Viiding, "* tuisk on kolmandat päeva" kogus "Aastalaat", rmt: "Närvitrükk", LR 17/1971, lk 38

On laupäev, mahlakuu ning Tulikiisu aasta
tuisk tuli Põhjalast, nyyd valgeks võõpab tee
lörts matab mõneks ajaks pika talve saasta
ent Eesti pole enam endine

• Peep Ilmet, "On aeg" kogust "Tuulatud luuletused". Tallinn: Eesti Raamat, 1988, lk 61

Vanasõnad

• Kuhu tuul tuiskab, sinna hange ajab.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929