Pinnatuisk
Leona Bierkowska, "Tuisk" (1897)

ProosaRedigeeri

  • "Ei imestaks põrmugi, kui homme robinal rahet tuleks," tähendas Iiah. "Tuisku ja tormi ja kes teab veel mida. Ei see loe midagi, et täna päike paistab. Sel pole kõige vähematki tähtsust. On lihtsalt natuke õige ilma moodi ja muud midagi."
    • A. A. Milne, "Karupoeg Puhh". Tõlkinud Valter Rummel. Tallinn: Eesti Raamat 1977, lk 158


LuuleRedigeeri

  • Näe, tuisus kui ühte hoiavad kaks,
on teekondki muutunud kergemaks.
  • Eino Leino, "Naeratav Apollo" ("Hymyilevä Apollo"), viimane osa kolmeosalisest poeemist "Hümn", mis ilmus 1898. aastal kogumikus "Sada ja üks laulu" ("Sata ja yksi laulua").


Silm kusagil ei pääsmist näe,
nälg, torm ja tuisk ja lumi, jää.
Oh talv, sa armuheitmata,
kuis lähen kohtu sinuga?


Lume tuiskab, mina laulan,
laulan kurba laulukest,
lumi keerleb tuulehoodest,
minu süda valudest.
/---/
Lume tuiskab, mina laulan,
laulan kurba laulukest,
laulan, kuni hauas kaetud
olen jääst ja lumedest.

  • Juhan Liiv, "Lauliku talveüksildus" kogus "Sinuga ja sinuta". Koostanud Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 141


Kui aga vilistades näärikuul
tuisk tormab piki tardund hangeharju,
siis paitab peidet aias pehme tuul
mu liiliaid ja musti viinamarju.



Põhjamaa, me sünnimaa,
tuulte ja tuisuööde maa,
range maa ja kange maa,
virmaliste maa.


On laupäev, mahlakuu ning Tulikiisu aasta
tuisk tuli Põhjalast, nyyd valgeks võõpab tee
lörts matab mõneks ajaks pika talve saasta
ent Eesti pole enam endine

  • Peep Ilmet, "On aeg" kogust "Tuulatud luuletused". Tallinn: Eesti Raamat, 1988, lk 61




VanasõnadRedigeeri

  • Kuhu tuul tuiskab, sinna hange ajab.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
 
Vikipeedias leidub artikkel