Gröönimaa on suur jahedapoolse kliimaga saar Euroopa ja Ameerika vahel, mis ajaloolise eksituse tõttu kuulub endast mitu korda pisemale Taanile, mitte vastupidi.

Emanuel A. Petersen (1894-1948), "Keskööpäike Disko lahel", s.d.

Proosa

muuda
  • Prantsuse koljumõõtjatel tekkis Gröönimaal tõsiseid probleeme. Nad töötasid teooria kallal, et inimese intelligentsi ja kolju suuruse vahel on lineaarne sõltuvus. Gröönlastel, keda nad käsitlesid kui ahvide ja inimeste vahelist üleminekuvormi, leidsid nad maailma suurimad kolbad. (lk 16)
  • Räägitakse, et Gröönimaal juuakse palju. See on täiesti põhjendamatu alahindamine. Juuakse kohutavalt palju. (lk 21)
  • Gröönimaa põrgu ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. (lk 92)
  • Qaanaaqis tundus meile, et käekellad on ilusad. Mõned kütid kandsid neid ehetena. Aga meil polnud mõtteski nende järgi oma elu korraldada. (lk 250)

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel