Meditatsioon
Proosa
muuda- Miski ei sigita kibedaid mõtteid enam kui jõudeolek ja ennui. Tegevusi tuleks valida väljavaatega edenemisele ja lõbustamisele. Need peaksid olema mitmekesised, vältimaks üksluisusest tulenevat loidust. Tõsiste meditatsioonide ja abstraktsete õpingute vahel peaks otsima leevendust kirjanduse kergematest harudest. Muusikaga tuleks tegeleda järjekindlalt, sest miski ei muuda mõistust peenemaks ega kõrgelennulisemaks; ka mitte pelk mehhaaniliste vägitükkide esitamine, olgu need vokaalsed või instrumentaalsed, kuna need, kui neid ei sooritata ülima ettevaatusega, suurendavad käsi ja väsitavad rinda, andmata eeliseid, millele me vihjame. ("Tualett", 7. ptk, "Mõistuse mõju ilule")
- Judith Montefiore, "Juudi käsiraamat", 1846
- Üks kevadine nägemus koduõuest. Ait kisub ennast maast lahti ja muutub pühakojaks. Taluõue evangeelium roomab lähemale, põlved mullased. Kevadõhtu kulunud puupingil, selg toetumas vastu vana suitsusauna seina, pilk suunatud sädistavasse ja lõhnavasse pimedusse. Meel rändab kusagil nägemuste ja mõtiskluste vahel, õngitseb pimedusest müstilisi ja salapäraseid kujusid. Kevadine meditatsioon salapärastest linnuhäältest, kuuvalgusest ja lõhnavatest kerisekividest. Kääpa jõe jumalad hiilivad lähemale. Nende hämarad varjud lõhnavad uimastavalt, isegi erootiliselt. Miski sinus vilksab nagu loom ühtäkki mööda aedviljapeenraid ja kartulivagusid, tuleb suure hooga ja üleni mullasena tagasi. Nüüd lõhnavad su varbad Odenwaldi ja vanakuradi järele.
- Valdur Mikita, "Mõtterändur", 2022, lk 16
