Asustatud saar
Boriss ja Arkadi Strugatski ulmeromaan
"Asustatud saar" on vendade Boriss ja Arkadi Strugatski ulmeromaan 1969. aastast. Tegevus toimub 22. sajandil, kui maalane Maksim Kammerer satub võõrale planeedile, mille arengutase vastab Maa 20. sajandi nelja- ja viiekümnendatele aastatele. Raamatu põhjal on tehtud samanimeline film. Esimene osa nn Kammereri triloogiast.
Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski, "Asustatud saar", tlk Kalle käsper, Gohar Markosjan-Käsper, Tallinn: Varrak, 1999; originaali esmatrükk: "Обитаемый остров", Нева, nr 3–5, 1969; esmatrükk raamatuna: "Обитаемый остров", Москва: Детская литература, 1971.
- Mul on kõigest kaks teed: kas igatseda võimatut ja katkuda jõuetusest juukseid või võtta end kokku ja elada.
- "Haritud mandur – see on mandur ruudus. Kui mandur ta vihkab meid. Haridus aga aitab tal oma vihkamist motiveerida ja levitada. Haridus, sõbrake, pole alati hüve. Sellega on lood nagu automaadiga – kõik sõltub sellest, kelle käes ta on."
"Haridus on alati hüve."
- Head ideed külastavad tarku päid üheaegselt.
- Valutav südametunnistus seab sihte, mõistus saavutab neid. Südametunnistus püstitab ideaale, mõistus otsib teed nende poole. See ongi mõistuse funktsioon – otsida teed. Ilma südametunnistuseta tegutseb mõistus vaid enda huvides, seega tühjalt.
- Ideaale seepärast kutsutaksegi ideaalideks, et nad on tegelikkusega rabavas vastuolus. Ja kui külm rahulik mõistus hakkab otsima vahendeid, mismoodi neid ideaale saavutada, siis ta taipab, et valitud vahendid ei mahu ideaalide endi raamidesse, ning peab natuke südametunnistust laiemaks venitama, sättima teda, kohendama... pole vaja oma südametunnistust poputada, vaja on seada teda sagedamini uue tegelikkuse tolmuse tõmbetuule kätte, kartmata, et talle ilmuvad plekid ja karm koorik.
- Risk on alati ja kõiges olemas, ainult on vaja ta miinimumi viia.