Edevus on uhkus oma väljapaistvuse üle ning püüd paista teistele millegi poolest parem, kui tegelikult ollakse.

Proosa

muuda
  • Edevus on isiklik kuulsusiha: edev ei taha olla hinnatud, austatud ja nõutud mitte oma isiklike omaduste, teenete või tegude põhjal, vaid oma individuaalse olemasolu tõttu. Seepärast sobib edevus kõige paremini frivoolsele iludusele.


  • Edevusest on sellepärast nii raske lahti saada, et seda võib ainsana kõigist pahedest päev läbi nautida. (lk 16)
  • Nähtavate eelistega inimesed — ilusad, vaimukad ja paljude keelte oskajad — on edevad; varjatutega — voorus, tarkus — aga uhked. (lk 17)
    • Jean Paul, "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, LR 36/2004


  • Õnnetuseks! – nii nagu suurem osa asju siin maailmas paistavad üksnes välimuse poolest silma, oli ka mõõgarihm kuldne ainult eestpoolt, lihtsast pühvlinahast aga tagantpoolt. Kehkenpüks Porthos, kes ei saanud endale muretseda üleni kuldset mõõgarihma, hankis niisuguse, millest vähemalt poolgi oli kuldne. Nüüd on täiesti mõistetav ka Porthose nohu põhjus ja mantli vajalikkus. (lk 40)
  • Peeti parajasti jutlust, mistõttu kirik oli rahvast täis. Porthos kasutas juhust, et naisi silmitseda: tänu Mousquetoni hoolitsusele ei võinud sisemist häda välimusest sugugi märgata. Ta kübar oli küll natuke kulunud, sulg veidi pleekinud, tikandid pisut luitunud ja pitsid rebenenud, kuid poolhämaruses kadusid kõik need pisiasjad ja Porthos oli ikka endine ilus Porthos. (lk 297)


  • "Tulge, d'Artagnan," ütles Porthos. "Jätke oma mõõk ja tulge koos minuga Pierrefonds'i, Bracieux'sse või Valloni. Veedame koos vanaduspäevad ja tuletame meelde oma seltsimehi."
"Ei," ütles d'Artagnan. "Tont võtaks, ees seisab sõjakäik, ja ma tahan sellest osa võtta. Loodan seal tublisti edasi jõuda."
"Kelleks te loodate siis saada?"
"Prantsusmaa marssaliks, pagana pihta!"
"Ohoo!" imestas Porthos, vaadates d'Artagnani, kelle gaskooni naljadega ta iialgi päris harjuda ei suutnud.
"Tulge koos minuga, Porthos." ütles d'Artagnan. "Ma teen teid hertsogiks."
"Ei," vastas Porthos. "Mouston ei taha enam sõda pidada. Ja pealegi on mulle kodus korraldatud pidulik vastuvõtt, mida nähes kõik mu naabrid kadedusest kärvavad."
"Selle peale pole mul enam midagi öelda," sõnas d'Artagnan, kes värske paruni edevust hästi tundis. "Nägemiseni siis, armas sõber."


  • Edevus tõrgub vastu võtmast mis tahes tervislikku toitu, elab ainuüksi meelituste mürgist ning kosub sealjuures veel päris toredasti. (lk 15)
  • Me oleme nii edevad, et isegi nende inimeste arvamus, kes meile üldse korda ei lähe, läheb meile ikkagi pisut korda. (lk 43)
  • Nagu iga ilus olemiselill, närbub vanaduses ka auahnus; armetu takjas edevus aga on püsik. (lk 51)


  • Meie kirjandusest võib ainult mõnda raamatut meele tuletada, kus ilutundlus edvistamisena, farssina ei tundu, vaid autorile omase osana. (lk 40)
    • A. H. Tammsaare, "Midagi ilust ja "Anna Holmist"", Vaba Sõna, 1/1914, lk 39-42


  • Tahaksime kangesti filmida üht ilusat tütarlast, kes peseb kaevulaual oma noorema õe kleidikest. Oma edevuse ja argusega hoiab ta meid põnevuses. Kaunikujulised huuled naeratavad ning tumedad, tihedate ripsmete taha peidetud silmad jälgivad meid vargsi. See, et me ta vastu huvi tunneme, paneb teda veelgi rohkem edvistama, kuigi ta teeb näo, nagu oleks ta ainult pesupesemisele keskendunud. Põsed agarusest õhetamas, küürib ta riidest mustust välja. Aga niipea kui Wolfgang kaamera silmade ette tõstab, pöörab ta ennast ära. Laseb Wolfgang kaamera alla, pöördub ta jälle näoga meie poole ja kogu ta sarm köidab meie tähelepanu.
    • Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973, lk 71

Allikata

muuda
  • Edevusel ei ole astmeid, üksnes selle varjamises on inimesed erineva võimekusega.

Vanasõnad

muuda
  • Ükskõik, mis hinnaga ma ta ka ostaksin, ikka teeniksin ma kõvasti, kui müüksin ta hinnaga, mis ta ise arvab endal olevat.