Välimus

ProosaRedigeeri

  • Õnnetuseks! – nii nagu suurem osa asju siin maailmas paistavad üksne välimuse poolest silma, oli ka mõõgarihm kuldne ainult eestpoolt, lihtsast pühvlinahast aga tagantpoolt. Kehkenpüks Porthos, kes ei saanud endale muretseda üleni kuldset mõõgarihma, hankis niisuguse, millest vähemalt poolgi oli kuldne. Nüüd on täiesti mõistetav ka Porthose nohu põhjus ja mantli vajalikkus. (lk 40)


  • Ilmselt on inimese välimus kõiksugu imepeente vahenditega võimsalt muudetav: riietuse, soengute ja kõige rohkem hoiakutega. Inimesed näevad välja need, kes nad tahavad välja näha. Välimus on suur teater. Ja tahte küsimus.


  • Ja kui on ikka kange himu kommenteerida välimust, siis on täiesti võimalik teha seda seksismi laskumata. Näiteks keskendudes millelegi unikaalsemale, nagu lahedalt kräsus juustele, toredale lõuale või kenadele naerukurdudele. Ja kui keegi ikkagi tundub hirmus hot, siis nii täpselt ütlegi, ilma lisandusteta. Ehk siis kui koos komplimendiga kõlab lisand "naise kohta", siis on suhteliselt turvaline arvata, et asi kisub kiiva.