Simone Weil (3. veebruar 1909 – 24. august 1943) oli oli juudi päritolu Prantsuse filosoof, kristlik müstik ja poliitiline aktivist, luuletaja ja esseist.

Simone Weil

"Lahtilaskmine" muuda

Simone Weil, "Lahtilaskmine", tlk Agne Pilvisto, Vikerkaar, november 2022

  • Täieliku lahtilaskmiseni jõudmiseks ei piisa sellest, kui olla õnnetu. Vaja on lohutamatut õnnetust. Lohutust ei tohi olla. Mitte mingit kujuteldavat lohutust. Kirjeldamatu lohutus laskub siis.
  • Koorida endalt maha maailma näilik suursugusus. Absoluutne üksindus. Siis on meie päralt maailma tõde.
  • Loobuda kõigest, mis ei ole arm, ja mitte igatseda armu järele.
  • Lasta oma iha kõigist hüvedest lahti ja oodata. Kogemus näitab, et see ootus täidetakse. Siis on absoluutne hüve käegakatsutav.
  • Intellektil ei ole midagi avastada, tal tuleb vaid tee vabaks teha. Ta sobib vaid orjalikeks ülesanneteks.
  • Maine reaalsus on meie klammerdumise tulemus. See on mina-reaalsus, mille oleme asjadele üle kandnud. See ei ole mitte kuidagi seotud väljaspoolse tõelusega, mis on tajutav üksnes täieliku lahtilaskmise läbi. Kui jäänud on ka üksainus niit, on kiindumus veel alles.
  • Kiindumus on illusioonide sepitseja ja kes iganes tahab tõelist, peab olema lahti lasknud.
  • Ei tohi nutta, et meid ei lohutataks.
  • Kui aga Jumal on saanud sedavõrd tähendust täis nagu varandus ihnsa jaoks, korrata endale lakkamatult, et teda pole olemas. Tunda, et armastame teda, isegi kui teda pole olemas.


"Ilias" ehk poeem võimust muuda

Simone Weil, ""Ilias" ehk poeem võimust", tlk Marju Lepajõe, Vikerkaar 7/8 1997

  • Võim teeb igaühest, kes talle allub, asja. Kui ta teostab end lõpuni, teeb ta inimesest asja sõna literaalseimas mõttes, tehes temast laiba. (lk 82)
  • Pea kogu "Iliase" tegevus toimub kaugel eemal kuumadest vannidest. Pea kogu inimese elu kulgeb enamasti kuumadest vannidest eemal. (lk 83)
  • Kelle valduses on võim, kõnnib keskkonnas, mis talle vastu ei seisa, teda ümbritsevas inimaines pole midagi, mis oma loomult suudaks tekitada teoimpulsi ja teo enda vahele selle lühikese intervalli, kus paikneb mõte. Kus pole paika mõttel, seal ei ole õiglust ega tarkust. Just seetõttu toimivad relvis inimesed julmalt ja hullumeelselt. (lk 90)
  • Algaegadest peale on usutud, et märtrite juures on armu märgiks kannatuste talumine ja rõõmuga suremine; nagu võiksid armu tagajärjed minna inimeste puhul kaugemale kui Kristuse juures. Need, kes mõtlevad järele, et Jumal ise, kord inimeseks saanuna, ei suutnud näha saatuse julmust hirmust värisemata, peaksid mõistma, et inimeste inimlikust viletsusest suudavad kõrgemale tõusta ilmselt ainult need, kes peidavad saatuse karmuse enda silme eest ära illusiooni, joovastuse või fanatismi abil. Inimene, keda pettekujutelmade turvis ei kaitse, ei suuda võimu ära taluda, ilma et see tema hingeni välja ei tungiks. Arm võib takistada sel tabamusel teda laostamast, aga ei saa takistada tema haavatasaamist. (lk 104-105)

Välislingid muuda

 
Vikipeedias leidub artikkel