Illusioon on pettekujutlus või meelepete: reaalsusele mitte vastav tajupilt või kujutlus.

Adriaen van der Spelt ja Frans van Mieris vanem, trompe-l'oeil vaikelu lillede ja kardinaga (1658) on barokk-kunstile omane näide silmapettest kunstivõttena.
Andrea Pozzo maalitud lagi Rooma Sant'Ignazio kirikus. (17. saj)
Anne Vallayer-Coster, "Trompe L'oeil bareljeefiga" (1770)
Henry Brown Fuller (1867–1934), "Illusioonid" (enne 1901)

Proosa muuda

  • Ma usun, et see ei sünnigi meie liigi halbadest kavatsustest, vaid sellest, et kuna tõene on alati liiga vaene ja puudulik, on inimesele selleks, et tema meelt lahutada või liigutada, iga asja juures vajalikud illusioon ja kunsttükk ning see, et lubatakse märksa enamat ja paremat, kui pakkuda suudetakse.



  • Kui kallist hinda sa kauni illusiooni eest ka ei maksnuks, oled ikkagi teinud head kaupa.


  • "Ärge looge endale mingeid illusioone!" — siit need alles algavad.
    • Karl Kraus, "Aforisme", tlk Krista Läänemets, LR 31/1999, lk 41


  • Rummusaare oli üksiktalu, surutud metsa ja raba vahelisse siilu. Vanatare taga kerkis põld veerjaks. Keldrimäeks kutsuti seda põldu, sest selle kõige kõrgemas kohas oli kelder. Sealt, keldrikatuselt käisin vaatamas maailma — lähimat naabertalu. Ja see tundus mulle väga müstilisena, et naabertalu hooned olid keldri katuselt hoopis väiksemad kui ligidalt. Et see nõnda oli, selles sain veenduda, sest mu onu võttis mind kord poodi sõites vankri pärasse ja meie tee viis sealt mööda. Ja kui ma onult oma kahesuguse nägemise üle aru pärisin, ütles ta: "See on silmamoonutis." Nõidus, nõnda tõlgitsesin seda. Nõidust ma teadsin. Ma olin sellest ehk rohkemgi kuulnud kui Jumalast. Nõidus oli kõik, millest ma aru ei saanud ja mida keegi mulle seletada ei osanud. Nõidus oli see, et mets mu häälele vastu hõikas, ja nõidus oli seegi, et ma selge ilmaga oma nägu võisin kaevupõhjast näha.


  • Olin rännanud vaimus nii võõrsile kui ka koju tagasi, ja ei kestnud kaua, kui jõudsin arusaamisele, et seegi oli tühi asi. Kodu oli illusioon ja silmapiir kindel müür, millest kunagi välja ei jõudnud.


  • Vist miski pole mulle elus nii suurt pettumust valmistanud, kui see, et lennukist sai tavaline liiklusvahend. Algusaegadel oli see unistuslik nagu linnu lend — joovastav sööst läbi õhu. Kuid nüüd, kui mõtlen, kui tüütu on istuda lennukisse ja lennata Londonist Pärsiasse, Londonist Bermudale, Londonist Jaapanisse — kas saab olla veel midagi proosalisemat? Tihedalt reisijaid täis kitsaste istmetega kast, aknast paistmas peamiselt lennuki tiivad ja kere, ja all vatitaolised pilved. Kui näedki maad, siis on see lame nagu maakaart. Oo jaa, illusioon on täielikult purunenud.


  • On ka veel olemas illusioon, et keeruliste toitude valmistamine on "loomingulisem" kui lihtsate. Ma pole muidugi mingi barbar (lubage see mul kohe selgeks teha). Prantsuse külatoit, nagu seda ikka veel sellel õnnistatud maal leida võib, on väga hea; aga selle headuse aluseks on traditsioon ja intuitsioon, mida ei saa järele ahvida. Pretensioonikas inglise majaperenaine peab keerulisust ja rituaali vooruseks, kuid vähe sellest - ta kasutab sageli oma eksiteele viivat kunsti nende heaks, kes tegelikult ei naudi üldse toitu, kuigi nad ühelgi juhul ei tunnistaks seda.
    • Iris Murdoch, "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu, 1996, lk 15


  • Juustel, mil juba tärgates on hallid, puuduvad selle maailma suhtes illusioonid.


  • Ühes sarnanevad kõik põlvkonnad: nad arvavad, et maailm on just nende eluajal midagi erilist ja nende tegudest oleneb selle saatus. Tänu niisugusele illusioonile liigutakse jõudsasti edasi... (lk 125)
  • Tulevik on rahutu: sa näed teda alana, mida mõistus ei suuda hõlmata. Mineviku kohta püsib illusioon, et siis oli kõike parajalt, et korras olid ka asjad, mille kohta sul polnud teadmisi. (lk 149)


  • Pole kuidagi võimalik ka tõestada, et elu on üleni illusioon, samuti nagu pole võimalik tõestada vastupidist, sest paratamatult oleme me ise selle illusiooni voi reaalsuse osalised, kõrvalthindamine pole võimalik ja tegelikult pole ka kohtu pidamine võimalik. Kuid kohtupidamine on osa ühiskonda stabiliseerivast vaatemängust, rituaalist.


Luule muuda

Luurab igavik seinte taga.
Illusioonide upud voos.
Hetki sinuga siiralt jagab
Saaroni Roos.

  • Paul Viiding, "*Minu toakarbi luitund tapet...", rmt: koguteos "Arbujad", 1938, lk 268

Välislingid muuda

 
Vikipeedias leidub artikkel