Suurusehullustus

Proosa

muuda
  • Mõningatel inimestel on suurusehullustus olla peast segane — tegelikult on nad kõigest natuke napakad.


  • Võib-olla ei lähe ta enam kunagi Ameerikasse tagasi. Seda soovi olid temas tekitanud rahulikud üksildased õhtud Venezias ja Roomas. Õhtud omaette, kui ta uuris maakaarte või lamas sohval ja lehitses reisijuhte. Õhtud, kui ta vaatas oma rõivaid — oma ja Dickie rõivaid —, katsus Dickie sõrmuseid, silitas antiloobinahast kohvrit, mille oli Guccist ostnud. Ta oli määrinud kohvrit erilise Inglise nahktoodete hooldusvahendiga, et nahk kauem vastu peaks. Tomile meeldisid kallid asjad, neid ei pidanud tal olema palju, aga neid väheseid, mis tal oli, ta käest ei andnud. Need sisendasid eneseväärikust. Tomil polnud suurushullustust, ta armastas kvaliteeti. Kallid asjad meenutasid talle, et ta on olemas, ja aitasid tal elust rõõmu tunda. Nii lihtne see oligi. Juba see üksi oli midagi väärt. Tom tundis elust rõõmu. Seda oskavad vähesed, isegi kui neil on raha. Et elust rõõmu tunda, pole raha õieti vajagi, vähemalt mitte kuigi palju, selleks oli vaja hoopis kindlustunnet.


  • Ühe korraliku türannia keskmine kestus on aastakümme või poolteist, kõige rohkem kaks aastakümmet. Kui türannia kestab kauem, muutub olukord igal juhul kohutavaks. Võib tekkida suurushullustus, mis väljendub sõja või siseterrori vallandamises, või mõlemas korraga.


  • "Meid", omamoodi barokset ehitist, ehitavad umbes iga kahe aastakümne järel uuesti üles kokkusulanud ja muteeruvad sümbiootilised bakterid. Meie keha on ehitatud protoktistlikest sugurakkudest, mis kloonivad end mitoosi abil. Sümbiootiline interaktsioon on rahvarohke planeedi elu algmaterjal. Meie sümbiogeneetiline liittuum on palju vanem kui see hiljutine uuendus, mida me kutsume inimindiviidiks. Meie taju, et me erineme tugevalt muudest eluvormidest, meie liigiline üleolekutunne on suurushullustus. (lk 124)
    • Lynn Margulis, "The Symbiotic Planet: a New Look at Evolution". Phoenix, 1999



Luule

muuda

Sageli on paar
jõudejäänud täiskasvanuid
kaasosalised kahekeelsuses
surudes oma järeltulijaile

eeldavat leppimist
Jumala armuga
mis laimatakse inimlikuks suurushulluseks

külvates Testamenti
mõeldamatut manitsemist


elevantidel kas pole maanja krandioosat
hirmutunnet hirv ehk põeb või paranoiat põder,
orav kas ei karda värve rohelist ja roosat,
hüpohondrias kas kängub känguruu, see nõder.

  • Juhan Viiding, "George Marrow 1011. uni" kogust "Detsember" (1971), lk 52