Roosa on värvinimetus valge ja punase värvitooni segude kohta.

Nicoline Tuxen, "Pariislanna roosas kleidis" (1887)
Alphonsine de Challié (1858-1904), "Kaunitar roosa looriga", s.d.
Helene Marie Stromeyer, "Riviera roosid" (1899)
Astrid Holm, "Interjöör päikesevalgusega" (1903)
Maria Luisa de la Riva y Callol de Muñoz (1859-1926), "Vaikelu roosidega", s.d.
John William Godward. "Rahu" (1914). Ilmselgelt peab rahu olema roosa ja roosiline.
Laura Wheeler Waring, "Vaikelu tulpide ja kujukesega" (u 1940)

Proosa muuda

  • Ära kunagi usalda naist, kes kannab kahvatulillat, olgu ta kui vana tahes, või üle kolmekümne viie aastast naist, kes armastab roosasid linte. See tähendab alati, et neil on minevik.


  • Parema meelega lamaksin nõjatoolil või istuksin kõrgel rannal roosipõõsaste all, lõhnast joovastatuna, oma silmadele puhkust andes vahelduvatel värvidel, mis hakkavad tulipunasest ja lahtuvad kõige õrnemates varjundites helevalgesse. Just sääl, kus kahvatu roosa lõppemas, et valgele maad anda, peatab mu pilk iseäralise püsivusega, nagu püüaks ta paiga leida, kus roosa lõppenud, aga valge alles hakkamata: otsin ja otsin ning unistan nukruses, mis nagu asjatu ja olutu, mis ei millestki teki ja mida millegagi ei või kaotada.


  • Rincewind laskus ühele põlvele, et inimesed paremini pildi peale mahuksid, ja vajutas võluhoovale.
Kast ütles: "Ei tule välja. Mul on roosa otsas."
Tema silme ees avanes luuk, mis oli senini märkamatuks jäänud. Sealt kummardus välja väike roheline ja ilgelt tüükalise näoga inimesesarnane tegelane, osutas ühes küünistega käes olevale värvidega paletile ja karjus tema peale.
"Roosa on otsas! Näed?" kriiskas homunkulus. "Eks ole, mis kasu on kangile vajutamisest, kui roosa otsas on? Kui sa tahtsid ka edaspidi roosat värvi kasutada, siis poleks pidanud nii paljusid noori daame pildistama, eks ole? Edaspidi tulevad mustvalged, sõbrake. Klapib?"
  • Terry Pratchett, "Võlukunsti värv". Tõlkinud Urmas Alas. Varrak 1997, lk 36

Luule muuda

Kleit helesinine ja seelik roosa -
noist kahest valima pean kelle,
sest armsad mõlemad mu südamelle
kleit helesinine ja seelik roosa!
Vist oleks õndsam eneselle
truuks jääda nii kui bernardiin
keskajal palvetaden aian sellen
Kolmainsale, tonsuuri pleekiden.
Kaks kleiti: helesinine ja roosa,
et süda noorustule leekiden
mul sulab põvven nagu margariin.


Kui lõhnav roosasiidi päevavari
Mu üle ümardumas õunapuu

  • Marie Under, "Stanssid" kogust "Sinine puri". Tallinn: Siuru kirjastus 1918


Ringutand välja end päike pilvi roosa padjust,
orgude rüppe, kus kaste hõbesed peeglid, ta heidab
kiirgavat naeru.
Libiseb tuul violett-mustist metsade ladvust,
sõlmib vallali linte ja linikuid lehvima köidab.
Käest-kinni seisavad puud ümber kumera järve,
kargena kajastava rõõm-roosa hommiku värve.

  • Marie Under, "Hümn hommikulle" kogust "Eelõitseng". Tartu: Odamees, 1918


Kuis hõõgub aia lai ja valge müür:
külm kivi nagu pehme roosa samet,
ja punapõseliselt seisvad vanad tammed.
Kui kuldne tekk sääl kuusemetsa viir.

Kuld-roosa-punane kõik vaatepiir!

  • Marie Under, "Päikse loojaminek" kogust "Eelõitseng"


Täis roosat eha sinine terrass,
kus punast tülli laotand akendelle
ning purpurrätiku mu õlgadelle
päev loojenev, nii kaunilt kustumas.

  • Marie Under, "Sinine terrass", rmt: M. Under, "Lauluga ristitud". Koostanud Karl Muru. Tänapäev 2006, lk 41


Maja, luugid suletud,
inimnäoks ärkab,
avab silmad,
silmadest lendavad pääsukesed.
Rohelised puud vilksti!
roosadeks.

  • Eha Lättemäe, "Maja, luugid suletud" kogus "Elulugu". Tallinn: Eesti Raamat, 1981, lk 16


Lumi sajab, sajab kõige üle.
Tuttav ahastus ja meeleheit
kaugenevad, kuni enam pole.

Istun lumes, märg on roosa kleit.


mis vahe on maal ja linnal
mis vahe on joonel ja pinnal
mis vahe on tahmal ja nõel

mis vahe on luulel ja proosal
ja uus- ja vanaroosal
ja Vastse- ja Vana-Roosal
mis vahe on vahel endal

Ah jäta sa oled õel

  • Jaan Kaplinski, "* Mis vahe on tollel ja sellel" kogus "Tule tagasi helmemänd" (1984)

Välislingid muuda

 
Vikipeedias leidub artikkel