Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas, "Hommage van Spaendonckile" (1780. aastad).

ProosaRedigeeri

  • Rincewind laskus ühele põlvele, et inimesed paremini pildi peale mahuksid, ja vajutas võluhoovale.
Kast ütles: "Ei tule välja. Mul on roosa otsas."
Tema silme ees avanes luuk, mis oli senini märkamatuks jäänud. Sealt kummardus välja väike roheline ja ilgelt tüükalise näoga inimesesarnane tegelane, osutas ühes küünistega käes olevale värvidega paletile ja karjus tema peale.
"Roosa on otsas! Näed?" kriiskas homunkulus. "Eks ole, mis kasu on kangile vajutamisest, kui roosa otsas on? Kui sa tahtsid ka edaspidi roosat värvi kasutada, siis poleks pidanud nii paljusid noori daame pildistama, eks ole? Edaspidi tulevad mustvalged, sõbrake. Klapib?"
  • Terry Pratchett, "Võlukunsti värv". Tõlkinud Urmas Alas. Varrak, 1997, lk 36