Geopoliitika

Proosa

• Kui minu käest küsitakse, kas muretsen, siis alati vastan, et vaadake, jaapanlased elavad seismiliselt ohtlikus piirkonnas, aga ehitavad pilvelõhkujaid ja üldse ei muretse, vaid hoopis valmistuvad. Ja meil on siin samamoodi: meie elame geopoliitiliselt seismilises piirkonnas ja me ka ei muretse, me valmistume. Aga meil on üks oluline eelis jaapanlaste ees: võid valmistuda palju tahad, maavärinat ära ei hoia. Aga kui valmistud ja oled valmis ennast kaitsma, siis tõenäoliselt hoiad ära selle rünnaku. Ja see on meie selge eelis: geopoliitiliselt seismiline piirkond on ikkagi natuke mõnusam kui lihtsalt seismiline piirkond.
  • Kersti Kaljulaid, "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv" Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord)

• Kahjuks peab aga tõdema, et tänapäeva geopoliitiline olukord ei soosi rahvusvaheliste lepingute vastuvõtmist.
  • Katrin Nyman-Metcalf, "Kosmos – lähituleviku sõjatander?", Vikerkaar 9/2021

• Tahapoole vaadates – Teine maailmasõda on eurooplasele üldiselt juba akadeemilise tähendusega, ja kuna see on Lääne-Euroopas seni viimane suur raputus, siis järeldub sellest, et geopoliitika on kontinendi õhtupoolses servas üsna teoreetilise tähendusega mõiste. Lisaks on Lääne- ja Ida-Euroopa kogemus sõjast, selle lõpust, liitlassuhetest ja muust kohati üsna erinev. Joon läheb siin teadagi sealt, kus Stalini väed paigale jäid ega lahkunud.

Geopoliitika põhineb geograafial ja ajalool. On loomulik, et kontinendi servadel, tsivilisatsioonide piirimail Viimases Lahkes Majas elades on geograafiatunnetus teravam. Sama lugu on ajalooga, nagu käesoleva loo algtsitaat ütleb.

• Nii võttiski Ukraina emantsipeerumine aega. Esimene hoiatuslask tehti küll juba 2004. aasta oranži revolutsiooniga, mil inimesed keeldusid ilmse valimispettusega leppimast. Kui aga samad petturid kümnend hiljem riigi Euroopa kursilt ära tahtsid keerata, tõusis rahvas üles. Aastad alates 2014 on Ukrainas kõigist raskustest ja kehvast lähtepositsioonist hoolimata olnud demokraatia, õigusriigi ja Euroopa lõimumise juurdumise aeg. Eemale vanast, eemale Idast, ja läände!

Euroopa Liit ei osanud sellele, meie aja suurimale geopoliitilisele nihkele me kontinendil, adekvaatselt vastata. Sõltuvalt oma majandusintegratsiooni-juurtest ja legalistlikust olemusest on EL seni vast kõige abitum just siis, kui üks riik tuleb ja ütleb: me tahame teie sõbrad olla! Brüssel ei vasta: tore, meil ongi liitlasi vaja, vaid küsib: aga mis on meie sõpruse õiguslik alus? Geopoliitilisest mõtlemisest oleme veel kaugel.

• Matti Maasikas, "Geopoliitika hammustab valusalt", ERR/Diplomaatia, 04.06.2022

• Maailm polariseerub. Toimub külma sõja aegse olukorra taastumine, kus on kaks leeri: demokraatia ja autokraatia – viimaste võimuahnete liidrite üles köetud ida ja lääne vastasseis. Olukord meenutab muret tekitavalt 1920.–1930. aastaid, mil globaalne majanduskriis andis võimaluse hulludel populistidel võimule tulla. Enne Ukraina sõda toimus paralleelselt vastandumisega ka mõneti paradoksaalselt üha süvenev majandusalane koostöö ehk siis lääne suurfirmade investeeringud Hiina ja Venemaale, tegelikult üle maailma. Selle taga, nagu hiljuti ilmnes, oli Hiina ja Venemaa taotlus suurendada lääne sõltuvust tarnitavast toormest (gaas, haruldased muldmetallid jm), et saaks dikteerida läänele enda tingimusi geopoliitilises mängus.
• Geopoliitika naasmisel on regionaalsele arengule nii plusse kui ka miinuseid. Idapiirialade piiriülesus asendub piiriäärsusega. Majandustegevus kidub ja kaitsekulutused söövad muid eraldisi. Kaitseväe arvukas kohalolek ja puutumus julgeolekustruktuuridega mõjutab kohtade kuvandit ja elanike identiteeti. Paugutamine harjutusväljadel ja sõjalennukid elamist mõnusamaks ei tee.
  • Garri Raagmaa, "Realiseerunud on Eesti 2010 stsenaarium "Militaarne info-oaas"", Postimees, 30. jaanuar 2023