Jaapanlasi

Proosa muuda

  • Mulle kipub alati naer peale, kui näen jaapani mehi nende rahvarõivastes. Nende jalad on väikesed ja püksid liibuvad ihule. Ülakeha kattev suurte laiade varrukatega rõivas on samavõrd avar kui alakehakate liibuv. Kui nad riietumise lõpetavad, pannes pähe nõudepesukausitaolise kübara, kasvab imestus selle üle, kuidas nii väikesed jalad seda kõike kanda suudavad! Torka kaks õlekõrt kartuli ühte otsa, pane teise otsa seen, säti see õlekõrtele seisma, ning jaapanlase piirjooned ongi olemas. Rääkige veel Prantsuse kontsadest! Jaapani sandaal on kahe viie tolli kõrguse õhukese puutüki peale asetatud väike lauajupp. See jätab täpipealt sellise mulje, nagu kõnniksid nad kompadel. Need veidrad jalavarjud kinnitatakse jala külge üheainsa ribaga, mis kulgeb suure ja teise varba vahelt läbi, nii et kõndides peab nende kandja jalgu üles-alla liikumise asemel hoopis libistama, et king jalas püsiks. (lk 129)
  • Minu arvates kannavad jaapanlannad varrukates kõike, isegi südant. Mitte et nad oleksid heitlikud – keegi pole truum, pühendunum, ustavam, püsivam kui jaapanlannad -, aga nad on nii puhtsüdamlikud ja loomulikud, et peaaegu igaüks võiks võimaluse avanedes nende usaldavat südant haavata. (lk 129)
  • Jaapanlased on hiinlaste otsesed vastandid. Jaapanlased on maailma kõige puhtamad, hiinlased kõige räpasemad inimesed; jaapanlased on alati õnnelikud ja rõõmsad, hiinlased alati pahurad ja mornid; jaapanlased on väga nõtked, hiinlased väga kohmakad, jaapanlastel on vähe pahesid, hiinlastel kogu maailma pahed; lühidalt: jaapanlased on väga meeldivad, hiinlased väga ebameeldivad inimesed. (lk 130)
  • Jaapanlannad on ainsad naised, keda ma näinud olen, kes võivad põsepuna ja puudrit pruukida, ilma et näeksid välja eemaletõukavad, vaid on selle tõttu hoopis võluvamad. Nad puuderdavad oma nägu ja värvivad alahuulel ainult keskosa, mis annab neile väga ahvatleva välimuse. Huuled näevad välja nagu kaks küpset kirssi. (lk 132)
    • Nellie Bly, "Seitsmekümne kahe päevaga ümber maailma". Tõlkinud Riina Jesmin. LR 23–25/2021


  • Enamiku austerlaste silmis olid "japaneesid", nagu neid siin nimetati, naljakad kollased mehikesed, kelle jumalik ettenägelikkus oli loonud, et nad valmistaksid ilusaid nipsasju ja siidi, peaksid kirsiõite püha, rõõmustaksid eurooplasi ilusate geišadega ning oleksid operettide teemaks.
Onu Anton kirjeldas meile teistsuguseid inimesi, "jaapanlasi", kes olid püüdlikud, virgad, auahned, Ida preislased. Hulk aastaid enne Vene-Jaapani sõda rääkis ta vältimatust konfliktist nende kahe riigi vahel ning oli veendunud, et Jaapan võidab. Ta vihkas tsaristlikku Venemaad ning kuulutas sageli: "Kuigi ma vihkan sõda, löön kaasa, kui Venemaaga sõjaks läheb."


 
Vikipeedias leidub artikkel