Luule

muuda

Võib põrsas suureks kasvada.
Ja kui veel läheb rasva ta,
   siis ainult vaikselt ruigab.

  • Juhan Smuul, "Mere ja taeva vahel" (1957), trükis 1959


Kuhu kadunud kuninglik tõu üllus?!
Kuhu kadunud kuninglik jõu küllus?!
   Rasvub härgade õnnis sugu,
   sureb surmata sõnnisugu.


Tund läheb rangisjalgselt,
minut vidinal vette kaob.
Aadlihärradel rasvased palged.
Metssiga taldrikuid taob.
...
Jah, siga on vaagnalt tõusnud.
Maha raputand pruuni rasva.
Ta laua on laastata jõudnud.
Ta paisub, kroonlühtrini kasvab.


Sõid mu seljast seebirasva
kubemest said koogirasva
perse pealt said pekki paksu.
Oh kubjas kuradi poega
kilter kirju lehma poega
aidamees hagija poega!
Mao pealt said maugurasva
kylje pealt said kyynlarasva
seljast sõid mul seitse nahka


— Imä ae imä
rasvaleibä —
   — Poig tah
   parhilla olõ-i
   Võtaq pliinega
   maas'kasahvt' —
— Imä tah um
naid maas'kit
ni kimmäst
a kotoh oll'
rasvaleibä
tah mar'aq
sorõhõmbaq
a kotoh sei koorõga

  • Kauksi Ülle, "Kavvõdah", kogust "Kuldnaanõ. Kultanainen", 1997

Vanasõnad

muuda
  • Näljase näpud ei saa rasva tilkuma.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929