Kauksi Ülle

Eesti luuletaja

Kauksi Ülle (kodanikunimega Ülle Kauksi, varem ka Ülle Kahusk; sündinud 23. septembril 1962 Võrus) on võro luuletaja ja kultuuritegelane.

Kauksi Ülle 2005 oma aidatrepil

Arvamused ja intervjuud

muuda

"Käänüpäiv"

muuda

Toimõndajaq: Rahmani Jan ja Ehini Kristiina. Kauksi Ülle Mänedsment', 2003


ku jovvat uma väe ka
kokko korjada
sõs säng vaos
tulõ vastnõ põhi panda

vai pöördä riik
va alostadaq
vürstisugu

a tuu om joba tõnõ lugu

  • "Sa hädäh"


ah mineq kohe süä kuts
a üteh anda sõna üts

et kullõ süänd
ku valit tiid
ja säädih ello
är lämmätäguq
vere hellü

  • "Sa hulknu siin"


MIQ ULLIKÕSÕQ
tõnõtõsõ vasta puttuh
ilmaussõ irvaskile lei

suu andmisest
läts häitse okasruus

ja tandsih
reilendriboolerot
pudõnõsiq tald
ja vaihelt varisõsiq
sain

  • "Miq ullikõsõq"


Ärq unõhtaguq-õiq
miiq olõmi õks ilosa ja noorõq
kuis muido säändse poisiq
keda kõik õks kaesõq tahtvaq

ja ammukoolnuq naaseq
ommaq naanu vast kah
havvapoh'ah uskma
et meist võinuq näile
kedäginaq saiaq

või-ollaq Taarka esiq
tallõ poisi Sullõ saat'...

  • "Sõbranne meili saat'"


TALINAST TARTU BUSSIH
vahõtpidämädäq vidisäs
telefonnõ sümhvonii
vai sõaväekapell
eliisest marseljeesini
ufodõ maandumisest
marsini

kui Sina mullõ helistät
kuuldaq korras saa
tsilk tsilk tsilgakõist
seto viisi

ja ma vaimusilmähki näe
pindsaklipsläisi siäh
sirgõ sälä siirsaapide
kaapkübäridega setotsurrõ
tuustepi aigu uhkõlt
käega rehksävät
ja kundsaga plaksavat

  • "Talinast Tartu bussih"


kiroda verevä pleiadsigaq
paprõ pääle
niguq verevä langaga
umblõ kaitsõkirju
setohammõ kaalamulku
käüseotsõ alaviirde

ja kodominneh näe
seo laulu lõppu
sinitseh illatsõh
keväjätaivah

  • "Kats siiba"


PIAQ VASTA
ja hinnäst hoiaq
mu kallis
sääl kur'ah liinah
paekivitseh kalõh kandsih
põrguussi kõik kottaq täüs

Ka sääl om meri ja mäeq
puhtaq lätteq ja taivatiiq

  • "Piaq vasta"


KASSIL ÜTELDÄS SÄIDSE ELLU
ja nõial ütessä hinge
vai naasel katõsa kavalust
vai hussil ütessä ellu
vai hiiul ütsä mehe jõud

aga Sinul
mu valitul hoietul
vabal ja pöörätsel
uidul ärätegijäl
tüdrikide tandsutajal
naisukõisi naarutajal
mässäs rinnuh
ütsä mehe süä

  • "Kassil üteldäs säidse ellu"


ELO MU KALLISS OM HALLUSS
nigu nõklu täüs märdiruus
ja hõngas kui jasmiiniq
ni pehmeq ja kirriv
ku liblige siib

um keskpäiv
ma loe Sullõ ette
hummugu päävä
ni õdagupalvõ

Sa niidät ni
vikadivarrõ naal tennät
ja küsüt kas tunnõ
kuis lõhnas Su kõrval
roosipuhm suur

  • "Elo mu kalliss on halluss"


ja nigu iks ku kurtisaan
hetäär Hao Paali perrä geisha
külä meelest lits
ma võta helü üles armastsõlaulul
ja plaati küsümä tuupääle tulõ
miis ja mitte üts

  • "Kreeklaisi om illos kaiaq"

Tema kohta

muuda
  • Hämmastaval kombel — või hoopis loogiliselt — tajun kontakti arhailise kultuurikihiga Kauksi Ülle "Taarkas" ja "Pekos". Traditsioonilisest draamavormist hoolimata hoiavad ehe murdekeel ja regilaul, keele mälu ise alal elutunnetust ja maailmakirjeldust. Nõnda sai kirjutada vaid autor, kelle enda igapäevakeel ongi seesama näidendis kujutatud võistu laulvate baabade keel. Ja kõige väärtuslikum, et see keel ja elutunnetus elab, muutub, suhestub tänapäevaga — murre või rahvalaul pole autorile museaali, valmis kultuuriprodukti esitamine, vaid ta tarvitab seda, loob selles, sulandab sellesse tänapäeva nähtused, mõisted ja isegi popkultuuri tegelased. (lk 76)
    • Ene Paaver, "Kohvi tuleb juua, mitte ära juua", rmt: "Eesti näitekirjanduse 20 aastat", 2014, lk 67-88

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel