Põrsas
- "Peaks see minu Rosa siis vähemalt puhtust," ütles proua Berggren, "võib-olla ma siis jätaksin ta enda juurde. Aga ta on tõeline põrsas."
- "Te oleksite pidanud nägema Malinit," sekkus Pipi. "Malin oli nii paganama räpane, et lust vaadata, rääkis vanaema ikka. Vanaema arvas pikka aega, et ta on neegriplika, sest tal oli nii tume nahk, aga tõesõna, see kõik oli kõige pesuehtsam mustus. Ja ühe heategevuslaada ajal Linnahotellis sai ta oma leinakandiga küünte eest esimese auhinna. Jah, häda ja viletsus, küll see inimene oli alles räpane," lõpetas Pipi rõõmsalt. (lk 84)
- Astrid Lindgren, "Pipi Pikksuka lood". Tõlkinud Vladimir Beekman. Tallinn: Eesti Raamat, 1999, 4. trükk
- Heinad kannavad sind igas asendis. Vajud sinna sääremarjani sisse, seisad seal ebakindlalt ja samal ajal ülikindlalt hoituna. Lamad seal nagu Jumala peos ja tahaksid Jumala peopesas väherdada nagu kutsikas või põrsas. Võid seal lesida kaldu või peaaegu püstloodis nagu pühak, kes rohelises pilves taevasse tõuseb. (lk 25)
- Robert Musil, "Grigia", rmt: "Kolm naist" ("Drei Frauen"), tõlkinud Peeter Tulviste; Loomingu Raamatukogu 12-13/1972
Võib põrsas suureks kasvada.
Ja kui veel läheb rasva ta,
siis ainult vaikselt ruigab.
- Juhan Smuul, "Mere ja taeva vahel" (1957), trükis 1959
Mudamere ääres
porikalda peal
oleks mõnus elu
tillukesel seal.
/---/
Hiired seal on hukas,
rotid seal on raisus,
roosa põrsas magab
kanapoja kaisus.
- Hando Runnel, "Põrsapõli". Rmt: "Suureks saamine". Tartu: Ilmamaa 2004, lk 19
