Emis koos põrsastega

Proosa

muuda
  • "Peaks see minu Rosa siis vähemalt puhtust," ütles proua Berggren, "võib-olla ma siis jätaksin ta enda juurde. Aga ta on tõeline põrsas."
"Te oleksite pidanud nägema Malinit," sekkus Pipi. "Malin oli nii paganama räpane, et lust vaadata, rääkis vanaema ikka. Vanaema arvas pikka aega, et ta on neegriplika, sest tal oli nii tume nahk, aga tõesõna, see kõik oli kõige pesuehtsam mustus. Ja ühe heategevuslaada ajal Linnahotellis sai ta oma leinakandiga küünte eest esimese auhinna. Jah, häda ja viletsus, küll see inimene oli alles räpane," lõpetas Pipi rõõmsalt. (lk 84)


  • Heinad kannavad sind igas asendis. Vajud sinna sääremarjani sisse, seisad seal ebakindlalt ja samal ajal ülikindlalt hoituna. Lamad seal nagu Jumala peos ja tahaksid Jumala peopesas väherdada nagu kutsikas või põrsas. Võid seal lesida kaldu või peaaegu püstloodis nagu pühak, kes rohelises pilves taevasse tõuseb. (lk 25)

Luule

muuda

Võib põrsas suureks kasvada.
Ja kui veel läheb rasva ta,
   siis ainult vaikselt ruigab.

  • Juhan Smuul, "Mere ja taeva vahel" (1957), trükis 1959


inimest kuulates kui see räägib
meil kahtlusi sigineb päädes
usume lammast kui tema määgib
keegi ei kahtle ta mää'des

mõni mees räägib ja teine mees muigab
kellel on köha see köhib
põrsast me usume siis kui ta ruigab
ja usume ka kui ta röhib


Mudamere ääres
porikalda peal
oleks mõnus elu
tillukesel seal.
/---/
Hiired seal on hukas,
rotid seal on raisus,
roosa põrsas magab
kanapoja kaisus.

  • Hando Runnel, "Põrsapõli". Rmt: "Suureks saamine". Tartu: Ilmamaa 2004, lk 19

Vanasõnad

muuda
  • Oleks põrsal küüned, ta läheks puu otsa (ahju peale).
  • Oma põld, oma põrsas.
  • Võta põrsas vastu, kui põrsast pakutakse.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
 
Vikipeedias leidub artikkel