Peopesa
Proosa
muuda- Toto ulatas üle laua oma tüseda valge käsivarre, mis lõppes imeväikese pehme käpaga. Aga ta hoidis mu kätt tugevasti ja pööras peopesa ülespoole.
- "Oh, ma pean tingimata teile ennustama! Teil on nii huvitav käsi. Elujoon..."
- "Pidage!" ütlesin ma. "Mitte sõnagi elujoonest! Selle motiivi olen varunud oma järgmise romaani jaoks."
- Karl Ristikivi, "Hingede öö", 1953, lk 49
Luule
muudaminu peopesad imevad lõhna
ja võtavad mahladelt värvi
nii pikalt ja hellalt taob rähn
meelekohas üht lahtist närvi
- Viiu Härm, "*on hilise maasika aeg...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 16