Ohara Koson, "Rähn"

ProosaRedigeeri

  • Kui viimane saad oli maas, hakkas vana mehe meelekohas rähn taguma. Ta istus põllupeenrale, võttis kalossid jalast, luitunud nokatsmütsi peast ja tõmbas käega üle valge lauba ja pealae, mis polnud nagu eluilmaski päikest ja õhku saanud. Kui pealage ei oleks ääristanud õhuke hall juustepärg, oleks võinud mõelda, et pealmise mütsi all on valge alumine müts, nagu pealisriiete all on harilikult pesu, nii järsult erines sile lagipea kortsulisest, pruuniks põlenud näost. (lk 11-12)
    • Māra Svīre, "Kuni mina magama ei lähe ...", rmt: "Õdus õhtu kahekesi", tlk Kalev Kalkun, 1984, lk 5-23


LuuleRedigeeri

minu peopesad imevad lõhna
ja võtavad mahladelt värvi
nii pikalt ja hellalt taob rähn
meelekohas üht lahtist närvi

  • Viiu Härm, "*on hilise maasika aeg...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 16


aeg läheb üle kõige
aeg lükkab seinad koost
jääb üks rähni hõige
pistriku kiljatus soost

kuskil lööb vasar lokku
kõigel on kõigega seos
et me jääksime kokku
lõhna maarjahein peos

  • Jaan Kaplinski, "* Allnõlva sarapikus". Rmt: "Kirjutatud. Valitud luuletused". Varrak 2000, lk 139

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel