Maarjahein

Maarjahein (Anthoxanthum) on kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond. Eestis kasvab üks sellesse perekonda kuuluv pärismaine liik: lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum), mida rahvatraditsioonis peetakse imerohuks.

Lõhnav maarjahein

Luule

Öö hämaras rääkis taat elu kurba juttu,
täis piina, orjade ohkeid ja nuttu.
Öö oli nii vaikne, täis tuska ja leina,
ja kaste kaalus maha värisevat maarjaheina,
kuu kahvatult valgustas sauna seina
ning mustad varjud magasid väljade peal.

• Friedebert Tuglas, "Meri". Rmt: "Sõnarine" I, koostanud Karl Muru, Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 428

Ja kaares maas kõik kasteheinad pikad,
Ning saatmas õhku sooja lõhnavoogu

Kui ohvriauru juba maarjahein.
Need kureherne sinetavad mättad,
Ja tõrvaõite punetavad pääd,
 
Ja kuljuslille hõljuv sinisein —
Kõik, Maarjapäeva pööre, ahnelt võtad,
Mis luhal lillelist ja aasal hääd!

• Marie Under, "Heinamaarjapäeval" kogus "Sonetid". Siuru 1917, lk 31

On tulililled ja maarjaheinad
Ning tüümian,
Oliivirohekad metsaseinad
Ja sinav laan!

• Marie Under, "Kurvad rõõmud" kogus "Sinine puri" (1918), lk 22

Päike toetas vastu seina
oma valged soojad käed.
Kummelit ja maarjaheina
lõhnamas on terved mäed.

• Bernard Kangro, "Lepatriinu" kogus "Kojukutsuv hääl" (2000), lk 39

Siis otsekui hirmsast unest
ma ärkan uhutud rannal
ning vaatan Su poole
kui näeksin
Sind esmakord enese ees.
Mu pilgud'on selged ja uued
ja vaiksed Su peos on mu sõrmed.
— Ujuvad maarjaheinad
kiirelt voolavas vees.

• Milvi Seping, "Kapriis" kogus "Külmamailane" (1981), lk 54

nõtkun üle halja jõe
taga sulgi sajab
läbi peo mul voolab puu
ajapinde ajab

läbi peo mul voolab puu
maarjaheina kõrreke
lõdiseb mu huulel

• Paul-Eerik Rummo, "Maarjaheina kõrreke" kogust "Oo et sädemeid kiljuks mu hing", lk 180

aeg läheb üle kõige
aeg lükkab seinad koost
jääb üks rähni hõige
pistriku kiljatus soost

kuskil lööb vasar lokku
kõigel on kõigega seos
et me jääksime kokku
lõhna maarjahein peos

• Jaan Kaplinski, "* Allnõlva sarapikus". Rmt: "Kirjutatud. Valitud luuletused". Varrak 2000, lk 139

Kui mind painab mingi paine,
tinaraske tusalaine
veereb üle pea,

aitavad mind koduseinad,
paitavad mind kasteheinad,
maarjaheinad ka.

• Joel Sang "Kodulaul" raamatust "Loomariik: lastelaule alamale ja ülemale astmele" (Vagabund 1991)

Proosa

• Näiteks Palatinumi suletud aedade ümbruses lõhnavat tema sõnul öösiti hästi ja nii see ka on, ma olen seal käinud koos Liz Franziga. Seal valitses tõesti väga tugev mingite rohtude lõhn, põhiliselt maarjahein (Anthoxanthum odoratum), ja ka Liz Franz kinnitas, et seal lõhnab just nii nagu tema vanaema pesukapis.
  • Emil Tode, "Raadio". EKSA 2002, lk 132