Maarjahein

Maarjahein (Anthoxanthum) on kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond. Eestis kasvab üks sellesse perekonda kuuluv pärismaine liik: lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum), mida rahvatraditsioonis peetakse imerohuks.

Lõhnav maarjahein


Öö hämaras rääkis taat elu kurba juttu,
täis piina, orjade ohkeid ja nuttu.
Öö oli nii vaikne, täis tuska ja leina,
ja kaste kaalus maha värisevat maarjaheina,
kuu kahvatult valgustas sauna seina
ning mustad varjud magasid väljade peal.

1989, lk 428


On tulililled ja maarjaheinad
Ning tüümian,
Oliivirohekad metsaseinad
Ja sinav laan!

  • Marie Under, "Kurvad rõõmud" kogus "Sinine puri" (1918), lk 22


nõtkun üle halja jõe
taga sulgi sajab
läbi peo mul voolab puu
ajapinde ajab

läbi peo mul voolab puu
maarjaheina kõrreke
lõdiseb mu huulel

  • Paul-Eerik Rummo, "Maarjaheina kõrreke" kogust "Oo et sädemeid kiljuks mu hing", lk 180


aeg läheb üle kõige
aeg lükkab seinad koost
jääb üks rähni hõige
pistriku kiljatus soost

kuskil lööb vasar lokku
kõigel on kõigega seos
et me jääksime kokku
lõhna maarjahein peos

  • Jaan Kaplinski, "* Allnõlva sarapikus". Rmt: "Kirjutatud. Valitud luuletused". Varrak 2000, lk 139


Kui mind painab mingi paine,
tinaraske tusalaine
veereb üle pea,

aitavad mind koduseinad,
paitavad mind kasteheinad,
maarjaheinad ka.

  • Joel Sang "Kodulaul" raamatust "Loomariik: lastelaule alamale ja ülemale astmele" (Vagabund 1991)

VälislingidRedigeeri