Kellukas

Kellukas (Campanula) on taimede perekond kellukaliste sugukonnast. Ladinakeelne nimetus tähendab väikest kirikukella, mis viitab õite kujule. Eestis kasvab kaheksa liiki kellukaid, tuntumad on suureõiene kellukas ehk kurekatel (Campanula persicifolia), kerakellukas (Campanula glomerata), ümaralehine kellukas (Campanula rotundifolia), harilik kellukas (Campanula patula) ja kurekellukas (Campanula rapunculoides).

Kurekatel
Josef Schuster, "Roosid ja kellukad aknal" (1859)


ProosaRedigeeri

  • Kellukas on lill, mis ei taha vangistuses olla ja on rõõmus ainult metsa all. (lk 367)

LuuleRedigeeri

Nägin igal sammul neid
ammuilma omaseid
kurekatlaid, kummeleid,
   tuhandeti tuttavaid
   karikakraid, kellukaid
   Jõgeva ja Pedja vahel.

  • Betti Alver, "Jõgeva ja Pedja vahel". Rmt: B. Alver, "Teosed" 1. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 38


Astusin kastepiisku mööda,
linnulaulude redelit.
Kurekatlad kõlisesid,
pääsusilmad päevitasid,
kullerkupud kumasid.
Küll olid päeval pikad rajad.

  • Helgi Muller, "*Haarasin kinni päeva turjast", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 17


Märkamatult kui udu väikesele välule
laskub su nägu minu näole
Kõik kattub täpselt -
sa täidad karukellad ja kellukad
su profiil heidab end üle kuurdunud kõrte
ja minu käe all
on su juuste lainetav rohi

  • Helvi Jürisson, "Viis laulu armastusest" III, kogus "Sinine kivi" (1998), lk 11

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel