Tiib

(Ümber suunatud leheküljelt Tiivad)

Tiib on paljude loomade lennu- ja liuglemisorgan, mida lendamiseks pruugitakse peamiselt innuka üles-alla lehvitamise teel, liuglemiseks aga paigal hoides ja väikeste asendimuutustega lennusuunda vahetades. Peamiselt kasutavad tiibu linnud ja putukad. Inimesed on tiiva idee laenanud lennukite tarbeks.

Jan van Eyck, "Maarja kuulutus", detail. Peaingel Gabriel (u 1435)
Albrecht Dürer, "Tuvi tiib" (1512)
Jan Asselijn, "Ärritatud luik" (u 1650)
Ayelet Carmi, Scales and Measures (2010)
Eva Maria Enders "Tiivalöök" (2015)


Proosa

muuda
  • Inimene suhtub oma mõistusesse ülikummalisel kombel: pidades seda looduse meistritööks, jätab ta selle kasutamata, ja nõnda, olles sündinud tiibadega, lõikab ta nad ise ära.


  • Kukku! Kukku! ... See vana rõõmus Walesi laul, sellest võiks midagi teha ... Laulda nagu lind ... Mul on tiivad! Ükskõik kas need on mustad või valged — ma lendan!


  • "Ma tunnen, et mulle kasvavad tiivad!" ütles hiir. No ja mis siis, kodanik nahkhiir? (lk 7)
  • Kasutage ornitoloogide kogemusi. Et kirjanikud võiksid tiibu sirutada, peavad neil suled kärpimata olema. (lk 6)



  • Aeg-ajalt kostab meie enamjaolt vaikusest koosneva kõne vältel, kuidas ühekroonine kukub kõlinal mündiautomaati.
"Kas sinu juures sajab ka lund?" küsin lõpuks.
"Ma ei tea," vastab Jim, "ma seisan koridoris ja siin ei ole ühtegi akent, aga teie ärasõidust peale sadas vahetpidamata."
"Mis haigus sul siis on?" esitan küsimuse toru sooja suhu.
"Mu tiivad läksid liiga suureks, ma ei saa enam lennata."
"Mida see tähendab?"
"Ma täpselt ei tea," ütleb Jim, "küsin doktori käest, kui ta tuleb, aga ma jään siia ilmselt kauemaks."


  • Kotkas kasvatab oma poegi varjulises paigas, kõrgetel kaljudel, kuni nad suudavad enda eest ise seista. Aga ta peab nad ka turvapaigast välja ajama. Ta raputab pesa, tõukab nad vabasse õhku, et nad saaksid oma tiibu proovida; aga ta lendab kaitsvalt nende all ja hoiab neid haiget saamast.
    • Paavst Franciscus 25. septembril 2018 Tallinnas Vabaduse väljakul peetud jutluses


  • [---] teel teadlaseks saamisele tuleb läbi käia õpipoisiaeg ja saada sellipaberid. Alles just need sellipaberid — antud juhul teaduste doktori kraadi kaitsmine — annavad võimaluse jõuda olukorda, kus teadlane saab õiguse enda uurimissuunda ise määrata. Siis tulebki lasta lind vabale lennule, anda talle vabadus tegutseda. Mõistagi eksisteerib ka risk, et tiivad on veel nõrgad ega kanna seda vabadust välja.


Luule

muuda

Üht imefööniksit mu silm veel nägi
üksinda kõndivat neid laaneradu,
pea kuldne, purpurised uhked tiivad


Käib mõni Pühal valges rüüs —
ma tiibu kannan vaid.


Kuis kõrgel pilvis sõidab surm,
ja üle välja ajab torm!
Mu tiivad on nii väsinud,
mu jõud on ära kadunud!

  • Juhan Liiv, "Linnukese kaebus" (1908), rmt: "Sinuga ja sinuta", 1989, lk 296


Lõpmatu meri. Siin on saar, alati kaotanu võidukaar.
Tiivad saarte vahele sild, iga täht on päikese kild.


Ma olen kanatiib mille kulland raju
ma olen jäämäe öökuub ja köietantsija nutt


Mistarvis tiivad anti lindudele?
Kust alguse sai hinge lendutung?
Miks mõni mööduv ulm on piinavhele?


 KISKUGE
       KÜLJEST
         MU
         TIIVAD,
      MONTEERIGE
         ENDALE
         KÜLGE
    
    VAADAKE,
        KUHU
         NAD
        VIIVAD
         TEID,
           TE
          RASVASED
         HÜLGED.

  • Juhan Viiding, "Realistliku ingli laul", (1968). Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum, 1998, lk 29-31


Oma suuri must-valgeid tiibu
kannan läbi aastate öö.
Vastu akent, õnnetu liibu!
Sinna tahta - su elutöö.

  • Juhan Viiding, "*Ööliblikas, su tung on imeline...", rmt: "Kogutud luuletused", 1998, lk 356


mu kodu on äraigatsus
ja lõunamaa mered ja liivad
ja kaasakutse ja appihüüd
ja tiivad ja tiivad ja tiivad

  • Jaan Kaplinski, "Ma olen madalal sündinud" kogus "Tule tagasi helmemänd" (1984), lk 57


Vanasõnad

muuda
  • Sitikal siledad tiivad, tartlasel targad sõnad.
  • Tuule tiivul tuleb häda, sitika sammul lahkub.
  • Varane vares pühib nokka, hiline siputab tiibu.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel