Ene Ergma

Eesti poliitik ja astrofüüsik

Ene Ergma (sündinud 29. veebruaril 1944 Rakveres) on Eesti astrofüüsik ja poliitik, Eesti Teaduste Akadeemia liige. Aastatel 2003–2006 ja 2007–2014 oli ta Riigikogu esimees.

  • Ma ei kujuta ette, et ükski erakond tahaks Eestile halba.
  • Kes tahab raskel ajal riiki juhtida, peab olema valmis oma lubadustest loobuma. See on väga raske. Me peame ütlema inimestele ausalt, et jah, me tahtsime neid häid lubadusi täita ja me ei ole sellest loobunud, aga praegu lihtsalt ei ole võimalusi. Riigipirukas on väga paljus fikseeritud ja jagatav osa on väga pisike. Kui majandus kasvab, muutub see osa suuremaks.
  • Olen veendunud, et headest töötajatest ei ütle keegi kergesti lahti.
  • Ikka ja jälle mõtlen, kuivõrd perfektne on loodus ja kuivõrd ebatäiuslik on inimene - loodusseadusi ei saa tõlgendada. Nad on lihtsalt olemas. Energia jäävuse seadus kehtis miljardeid aastaid tagasi, kehtib praegu ja jääb kehtima miljardite aastate pärast. Keegi ei saa seda tõlgendada. Mina ei saa gravitatsiooniseadust tõlgendada. Inimühiskonna seadused on ebatäiuslikud. [---] Kuid parem on mittetäiuslik seadus kui seadusetus.
  • Minu jaoks on tähtsam küsimus, kuidas teha põhikool tugevaks. Käisin paar aastat tagasi Tartu kutseõppekeskuses. Mulle räägiti, et osa õpilasi, kes on põhikooli lõpetanud, ei jaga matemaatikat isegi kuuenda klassi tasemel. Eestis ei leidu naljalt nii lihtsat tööd, nagu oli kolmkümmend aastat tagasi. Ei ole enam nii lihtne, et keera ainult mutter kinni. Ma nägin, millise õppeklassi üks Jaapani firma kinkis kutsehariduskeskusele. See oli elektroonikat täis - inimene, kes seal õpib, peab seda mõistma. Aga kui ta ei jaga isegi seda, palju on kolm pluss kaks?
  • Ma olen näinud teadlasi, kes on jõudnud arusaamiseni, et nad ei saa iialgi paremiku sekka. Ja see on tõeline õnnetus. Aga ta oleks võinud olla väga hea mõnel teisel alal.
Ene Ergma 2011. aastal
  • Meie ümber on palju eri tasemega andekaid inimesi, kuid nad on nagu kalliskivid, mida pole töödeldud. Teadupärast saab alles pärast tohutut tööd kalliskivist tõesti briljant. Tihti juhtub ju ka nii, et vähem andekas inimene jõuab palju kõrgemale kui näiliselt superandekas. Näiteid superstaaridest võib siin tuua nii kunstist, muusikast, teadusest kui teistestki valdkondadest, ehkki ilmtingimata pole tegu geeniustega.
  • On vaja meeles pidada, et teaduses on juba enne töötanud paljud teised, kes oma raske tööga on loonud vundamendi, millel seisavad kaasaegsed teadlased. Moskvas töötamise ajal räägiti mulle fantastiline lugu ühest vanast mehest, kes elas kusagil Siberi taigas väljaspool igasugust tsivilisatsiooni. Ta olevat saatnud oma elutöö Moskvasse ja see oli — tuli välja — diferentsiaalarvutuse teooria, mis oli tol ajal juba kõrgkooli õpikute tavaline osa. Tookord mõtlesime, kui harukordselt andeka inimesega oli tegu ja milline saatuse iroonia — ta pühendas oma elu jalgratta leiutamisele.
  • [---] teel teadlaseks saamisele tuleb läbi käia õpipoisiaeg ja saada sellipaberid. Alles just need sellipaberid — antud juhul teaduste doktori kraadi kaitsmine — annavad võimaluse jõuda olukorda, kus teadlane saab õiguse enda uurimissuunda ise määrata. Siis tulebki lasta lind vabale lennule, anda talle vabadus tegutseda. Mõistagi eksisteerib ka risk, et tiivad on veel nõrgad ega kanna seda vabadust välja.
  • Kunagi ütles üks tuntud vene plasmafüüsik, et teadus on oma uudishimu rahuldamine maksumaksja arvel. Kindlasti on selles sügav tõde, mistõttu peavad olema teadlastele esitatud nõuded tipptasemel. Ikka selleks, et ennast teaduseinimesteks pidajad ei tegeleks Kunda kummituste või lapiku Maa teooriaga.
Minu sügav veendumus on siiski, et vaba inimene on ühiskonnale alati palju kasulikum kui orjameelne. Vabadus tähendab ka vastutust. Muide, see tees käib ka võimu kohta — mida suurem on võim, seda suurem on ka vastutus. Kahju, et võimulolijad selle lihtsa tõe tihti unustavad.

KirjandusRedigeeri

  • Ene Ergma "Kosmosemutt" Tallinn, 2016
 
Vikipeedias leidub artikkel