Hüljes

Hüljes on elegantne ja uudishimulik veeimetaja hülglaste (Phocidae) sugukonnast.

Paul de Vos, "Kaks noort hüljest rannal" (u 1650)

Proosa

• Hülge näoga poliitik on ideaalne poliitik. (lk 23)
• Hüljestel on merepõhja liiklusmiilitsate ilme. (lk 24)
  • Ramón Gómez de la Serna. "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud Jüri Talvet. LR 1974/2

• Siil on fantastiline olevus, aga rahvusloomaks sobiks hallhüljes paremini.
  • Aleksei Turovski, Eiris Teeveere Turovski: siil on fantastiline olevus, aga rahvusloomaks sobiks hallhüljes paremini. Õhtuleht, 6. august 2013

• Siis oli Tõnisson kõnelema hakanud. Ta oli rääkinud Tartu rahust, Jüri Vilmsist ja Eesti iseseisvusaastatest. Sekka oli ta lugenud Koidula luuletusi ja meenutanud Tammsaare aforisme.

NKVD-lased puhkenud selle peale nutma. Nad olid avalikult oma patte kahetsenud ja palunud Tõnissonil end õpetada ning juhtida. Suured pisarad voolanud nende silmist.

Siis tõusnud Tõnisson ja kõndinud aeglaselt otse merre, endised NKVD-lased ustavate kaaslastena kannul. Lained sulgusid nende peade kohal.

"Tõnisson ütles, et kui viimane tibla Eestimaalt läinud on, siis tuleb ta tagasi," teatas kalur. "Ta tuleb kuldses soomusrüüs ja kaarikul, mida veavad hülged." (lk 60-61)

• Andrus Kivirähk, "Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008

Luule

 KISKUGE
       KÜLJEST
         MU
         TIIVAD,
      MONTEERIGE
         ENDALE
         KÜLGE
    
    VAADAKE,
        KUHU
         NAD
        VIIVAD
         TEID,
           TE
          RASVASED
             HÜLGED.

• Juhan Viiding, "Realistliku ingli laul", (1968). Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 29-31

Vanasõnad

• Mees püüab hüljest, hüljes meest.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929