Väike prints
Saint-Exupéry raamat
"Väike prints" (prantsuse keeles Le Petit Prince) on prantsuse kirjaniku Antoine de Saint-Exupéry kuulsaim, 1943. aastal avaldatud teos. Eesti keeles ilmus raamat esmakordselt 1960. aastal Ott Ojamaa tõlkes. Tsitaadid väljaandest "Väike prints", tõlkinud Ott Ojamaa, Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.
- "Lammas sööb kõike, mis talle ette juhtub."
- "Isegi lilli, millel on okkad?"
- "Jah, isegi lilli, millel on okkad."
- "Aga milleks need okkad siis on?" (lk 21)
- Tuleb vist paar-kolm röövikut ära kannatada, kui tahan liblikaid tundma õppida. (lk 27)
- Keel on arusaamatuste allikaks. (lk 52)
- "Hüvasti," ütles rebane. "Siin on minu saladus. See on väga lihtne: ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu." (lk 54)
- Kõrbe teeb ilusaks see, et kusagil varjab ta kaevu. (lk 58)
- Kui armastad lille, mis asub tähe peal, siis on öösel taevast nii magus vaadata. Kõik tähed õitsevad.
Teose kohta
muuda- Antoine de Saint-Exupéry kirjeldab oma "Väikeses printsis" olukorda, kus minajutustajast lendur üritab pärast hädamaandumist kõrbes tema ette ilmunud väikese printsi palvel joonistada lammast. Mõne aja pärast tekib piloodil frustratsioon, sest tal pole väikese idealisti tujude rahuldamiseks ei aega ega oskusi. Ka prints muutub üha rahulolematumaks. Lõpuks visandab lendur kasti ja kinnitab printsile, et lammas on seal sees. Prints on rõõmus ja piloot saab asuda taas lennukit remontima, et mitte janusse surra. See, mida prantsuse lendur teeb, kui lamba asemel kasti joonistab, on probleemi estetiseerimine selle artikuleerimise asemel. Kast rahuldab mõlemaid: lendur säästab aega ja pälvib leidliku lambajoonistaja autoriteedi, kasti sisse peidetud lammas on aga üdini väikese printsi interpretatsiooni võimuses. Nii lendurile kui väikesele printsile oleks olnud kasti visandamisest hoopis keerukam jätkata lammaste joonistamist. Lenduri kehva joonistusoskust ja väikese printsi idealismi arvestades oleks ühel hetkel jõutud olukorda, kus mõlemad oleksid tundnud end kaotajana. Lamba peitmine kasti võimaldas ennetada konflikti ajahädas lenduri ja idealistist väikese printsi vahel ning kokkuvõttes suurendas õnne koguhulka selles veidras ajutises kogukonnas.
- Säärane kastide joonistamine osutub ühiskondlikuks probleemiks siis, kui see jääbki kultuuriinimese keskseks ühiskondliku osaluse vormiks, kui probleemide artikuleerimatuse tõttu jäävad välja arenemata nii lenduri joonistamisoskus kui väikese printsi reaalsustaju, kui peamine võhm läheb hoiakute kaunistamisele nende põhjendamise asemel. Kunstiliste praktikate rakendamine ühiskondlikus debatis võib olla ökonoomne, ent pikemas perspektiivis on sel demokraatiat vigastav toime, sest väsida arutelust on demokraatlikus ühiskonnas sama, mis väsida headusest.
- Meelis Oidsalu, Vaikusest kultuuris ja poliitikas Postimees, 11.01.2014