ProosaRedigeeri


  • "Kui lammas sööb põõsaid, siis sööb ta ka lilli?"
"Lammas sööb kõike, mis talle ette juhtub."
"Isegi lilli, millel on okkad?"
"Jah, isegi lilli, millel on okkad."
"Aga milleks need okkad siis on?"


  • Raamaturiiulid näitavad, et igav ei hakka kunagi. Neilt võib leida sadu inimsaatusi. Minu toa seinad on aardeait. Mina, vaene pagulane, olen jälle püstirikas kuuvalguses värelevas toas, mille seinad jutustavad rohkem, kui mina suudan vastu võtta.
Näen poolvalges toas oma Euphorbia't, millel on tänavu kevadel esimesed pisikesed punased tähekujulised õied. Kristuse kibuvits õitseb, kuigi varred on täis hirmsaid okkaid. Okkad on võimsad: kannatus on võimas jõud. Nende vahel õitsevad väikesed armastusepunased tähed. Sama akna ees laiutab lai jõulukaktus, liiga lai meie tubade jaoks. Tal on õisi. Näen jõulude ja ülestõusmispüha õisi ühekorraga. Kristuse sünd ja surm.


  • [Conchis:] "Teie välise viisakuse taga on seda väga selgesti tunda. Te olete nagu okassiga. Kui see loom okkad püsti ajab, ei saa ta süüa. Kui te ei saa süüa, jääte nälga. Ja kui teie keha sureb, surevad koos sellega ka teie okkad."
    • John Fowles, "Maag". Tõlkinud Henno Rajandi, 2005, lk 114


  • Paps pani pärast esimese siili nägemist välja plekktaldriku leiva ja piimaga. Ütlesin talle, et piim teeb siilidele halba, aga ta ei uskunud mind. Siilid samuti mitte. Kui teine välja ilmus, toimus inetu stseen, millele järgnes tarmukas seks plekktaldrikul. Kujuta ette. Kõik need okkad. Kuidas nad hakkama saavad? Olime kõik põnevil. Ma tõesti loodan, et nende ühendust saadab edu.
    • Phyllida Law, "Märkmed minu ämmale". Tõlkinud Tiina Tarik. Argo, 2022, lk 64


LuuleRedigeeri

Kui tihti mõni okas roosiks muutus,
kristalliks muutus räni, kalk ja karm,
sest sinu helde õnnistus mind puutus
ja räbust pronksi tegi sinu arm.
Ma olen sinul null, vaid suure arvu lisand;
eks määra väärtusi maailmas selle isand.


Aina kasvatab okaskrooni
me maast meile kibuvits,
valu peidetud
roosasse tooni,
okkaid varjamas lehepits.

  • Ellen Niit, "Kibuvits". Rmt: E. Niit, "Paekivi laul". 3. trükk. EKSA 2008, lk 325