Proosa

muuda
  • [D'Artagnan:] "Ma palun teilt vabandust seks puhuks, kui ma ei saa tasuda oma võlga kõigile kolmele. Härra Athosel on õigus mind tappa esimesena, mis vähendab tunduvalt minu võlakohustuse väärtust teie suhtes, härra Porthos, ja teie suhtes, härra Aramis, muudab ta selle väärtuse nulliks."




  • "Mis nad veel välja mõelnud on?"
"Noh, näiteks..." Colon ragistas ajusid. "Näiteks al-gebra. See on nagu tähtedega rehkendamine. Selliste... selliste inimeste jaoks, kelle aju pole nii tark, et numbritega toime tulla."
"Tõesti või?"
"Selge see," vastas Colon. "Tegelikult," jätkas ta - nüüd juba pisut kindlamalt, sest teadis, kuhu suundub - "kuulsin ma, kuidas üks võlur sealt Ülikoolist ütles, et klatšialased leiutasid mitte millegi. See on nende suur panus matemaatikasse, ütles ta. Mina küsisin veel, et "mida?" ja tema ütles, et nemad mõtlesid välja nulli."
"See ei paista minu meelest küll eriti arukas," ütles Noobel. "Igaüks võib mitte midagi leiutada. Mina pole ka midagi leiutan’d."
"Täpselt!" nõustus Colon. "Ma ütlesin talle, et hoopis need, kes leiutasid ikka sellised numbrid nagu neli ja, ja..."
" - seitse - "
"... just, et nemad olid geeniused. Mitte midagit pole leiutada vaja. See on niigi olemas. Nemad tõenäoliselt lihtsalt leidsid selle üles."
"Kuna seal on igal pool kõrb," ütles Noobel.
"Just! Väga õige. Kõrb. Mis, nagu kõik teavad, ongi samahästi kui mitte midagi. Mitte midagi on Klatšias põhiline loodusvara. See on täiesti loogiline. Samas kui meie oleme rohkem tsiviliseeritud, eks ole, ja meil on rohkem kraami, mida üle lugeda, niisiis leiutasimegi me numbrid. See on täpselt samamoodi, nagu sellega, et... noh, öeldakse, et klatšialased olevat leiutanud astronoomia..."
"Al-tronoomia," torkas Noobel abivalmilt vahele.
"Ei-ei... ei, Noobel, ma arvan, et selleks ajaks olid nad juba "s"-id ka avastanud, kindlasti panid need meilt pihta... ühesõnaga, nad pidid astronoomia leiutama, sest neil pole seal peale taeva mitte tühjagi vaadata. Igaüks oskab tähti vahtida ja neile nimesid panna."

Luule

muuda

Hüljatud kundunud nurmel kas sisehäält sundlikku kuuled:
nüüd kõlblust kõpitse, mees, kustumas isade täht!
Vabamaks enam ei saagi. Kõlblus ei asenda kõblast,
kui jäänud jõuetuks aeg; kõplast ja käsitsitööst
viimselt ehk abi, kui elukord aheneb, viletsus suurdub,
ja kõlgasväärtuste reas mõistuse märgiks saab null?

  • Mats Traat, "Valgus võtab ka ruumi" I. Looming nr 6/2012, lk 756


Lappan vanu unistusi:
nende väärtus on null.
Riiki, mis selle raha välja lasi,
pole ammu enam.
Üritan unistada uusi,
aga inflatsioon on nii kiire,
et ei jõua.

Allikata

muuda

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel