Kaev on vee ammutamiseks maasse tehtud auk, mille kohal võivad olla turvarajatised (rakked) ja abivahendid vee kättesaadavuse parandamiseks (kaevukook, ämber, pump vms).

Kaev saksa raamatuillustratsioonil 1609. aastast.
Kaev (ülal paremal) Marta ja Maarja majapidamises (Alessandro Allori, 1605).
Lavinia Fontana, "Kristus ja Samaaria naine kaevul" (arvatavasti 1607)
Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz, "Kaev faunidega" (1851-1854)
Carl Thomsen, "Vana talu Stubbekøbingis" (1874)
Emmy Thornam (1852–1935), "Vana kaev", s.d.

Piibel

muuda

"Suletud rohuaed
on mu õeke, mu pruut!
Suletud rohuaed,
pitseriga kinni pandud allikas.
...
Rohuaedade allikas on elava vee kaev,
mis Liibanonilt voolab."

Proosa

muuda
  • Ta ei ole veel tähele pannud, kas nende kaevukook krigiseb või mitte, kui vett tõmmatakse. Peaks katsuma.
Toots läheb kaevule, tõmbab pangetäie vett raketele, joob suurte sõõmudega üle pange serva ja kuulatab, kuidas vesi kolksudes kõrist alla läheb. Silmapilguks tekib tas suur soov pange tühjaks juua, kusjuures ainsaks tõukejõuks on mõte: "kudas hobused võivad".


  • Maantee ääres seisavad ilusad kaevud; kivisambast sööstavad välja neli veejuga ja langevad ilusasse iidvanasse kivikünasse; iga juga tervitab üht mäemassiivi, mille tipp segab joogiks kokku lume ja päikese. Ja naised kõnnivad küladest üles ja küladest alla, noored ja vanad, aeglaselt, vaevalisi kitsaid radu pidi; igal naisel on õlul vanaaegsed kaelkoogud kahe kõhuka, helkiva, vaskse kausiga. Ja kui naised neid siis all kaevul täidavad ja vesi helisevalt kaussi langeb, saavad taas kokku need kaks, kes magavad teineteise kõrval mäe pimedas süles, vesi ja maak.
    • Hugo von Hofmannsthal, "Suvine reis" esseekogus "Väikesi vaatlusi", tlk Katrin Kaugver, LR 3-4 2010, lk 57


  • Juba eemalt viipab külalislahkelt kaevuvinn, püüdes veenda iga teekäijat, et siin elavad inimesed, kes on rahul oma saatusega. Tihti kummardub kaevuvinn maadligi. Krigisedes tõstab ta kosutavat külma vett ja annab seda janustele. Meelsasti laskub ta sügaviku poole, lauldes kogu aeg ühte ja sedasama krigisevat laulu, end sirgu ajades ja teise otsaga vastu maad tümpsatades aga ohkab ta nagu vanake, kellel on küll raske end maani koolutada, aga kes teeb seda ikkagi heameelega.


Luule

muuda

Kõrb olen kurjalt vinetavas põuas.
Ma kannan endas kosutavat kaevu
nii kaugel, et ta veeni ma ei jõua
ja põdema jään janu võikaid vaevu.

  • Artur Alliksaar, "Neli etüüdi" 4, rmt: "Olematus võiks ju ka olemata olla", 1968, lk 10


Kõik need kõrbend sisemaad läbi mina jooksin
kõik need kaevud kuradid tühjaks nüüd jooksin,
pahupidi pööraksin, tilgatuks pigistaksin,
ikka veel hingehimus hambaid krigistaksin,
(harva olen minagi kilki laulmas kuulnud,
tihtimalt ise, kilk peas, laulnud)
andke aga põhjavett, enne ma ei lähe,
ahmin nagu uppuja, kuni hääl on kähe.

  • Paul-Eerik Rummo, "Joomalaul", rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 183


Johann Sebastian haigutas täie suuga
ja mõtles murelikult et
täna tuleb kirjutada üks topeltfuuga
kroonprintsi homsete pidustuste jaoks
Läks siis kaevule ja pesi end et roidumus kaoks

  • Enn Vetemaa, "Isemajandav komponist", kogust "Lumesõda", 1966, lk 91-92


Purskkaevu näkk. Ta sabale punakas sammal on kasvand.
Mida ma tean, kui ka mul kaevud on kuivanud sees?

  • Juhan Viiding, "Võõras maa". Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 267


Ülevaatajaid insenere
jälle ringi käib, kaenlas mapp:
tere, kuidas siis on see pere,
miks teil lahti elektrikapp?
...
Seisab peremees vait, umbusklik.
Sügaks habet, kui oleks see.
Mis kaev too seal on mõistatuslik?
Kuhu juhite solgivee?

  • Mats Traat, "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 14

Vanasõnad

muuda
  • Enne ehita kaev, siis maja!
  • Häda ajab härja kaevu, nälg hundi karja.
  • Kui laps kaevu langenud, tehakse rakked ümber.
  • Sügavas kaevus palju vett, siiski lõpeb vahel otsa.
  • Vesi pikka piima jätku, aganad leiva jätku, kaevukook kalja jätku.
  • Ära sülita enne vanasse kaevu kui uus valmis!
  • Ära vana kaevu enne kinni aja kui uus valmis!
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
 
Vikipeedias leidub artikkel