Johann Sebastian Bach

Saksa barokkhelilooja ja muusik

Johann Sebastian Bach (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach, Saksi-Eisenachi hertsogiriik – 28. juuli 1750 Leipzig, Saksimaa kuurvürstiriik) oli saksa barokkhelilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.

Johann Sebastian Bach 1746. aastal (Elias Gottlob Haußmanni maal)

Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks.

Proosa muuda

  • Kerge on mängida ükskõik millisel pillil: peab vaid puudutama õiget klahvi õigel ajal ning edasi mängib pill ise.
  • Muusika eesmärk on puudutada südant.
  • Mul tuli palju tööd teha. See, kes samavõrd tööd armastab, saavutab ka samasuguse edu.


  • Au üksi Jumalale kõrges,
Et õpiks sest mu naaber tõrges.
  • Dem höchsten Gott allein zu Ehren,
Dem Nächsten draus sich zu belehren.
  • Epigraaf Bachi oreliprelüüdide kogus "Orgelbüchlein"; cit. via: Carl Hermann Bitter "Johann Sebastian Bach" Berlin: Ferdinand Schneider, 1865, 1. kd, lk 145


  • Hr Martius!
Minu kannatus on nüüdseks lõpule jõudnud. Kui kaua Te arvate, et ma pean seda klavessiini ootama? Kaks kuud on mööda saanud ja muutunud pole midagi. Mul on kahju Teile sedasi kirjutada, kuid teisiti ma talitada ei või. Te peate tooma selle ära heas seisukorras ja viie päeva jooksul, muidu me sõbraks jääda ei saa. Adieu.
Leipzig, 20. märts 1748
JOH. SEBAST. BACH
  • J. S. Bachi kiri hotellipidaja Johann Georg Martiusele, ära trükitud kogumikus: Christoph Wolff, Arthur Mendel, Hans T. David (toim), "The New Bach Reader: A Life of Johann Sebastian Bach in Letters and Documents", 1999, lk 234


  • Kus on vaimulik muusika, sealjuures on alati ka Jumal oma armuga.
  • Bei einer andächtigen Musik ist allezeit Gott mit seiner Gnaden Gegenwart.
    • Märkus Bachile kuulunud piiblis, 2. Ajaraamatu 5. peatüki 13. salmi juures (nn Caloviuse piibel); cit. via: John Butt (toim), "The Cambridge Companion to Bach", Cambridge: Cambridge University Press, 1997, lk 46 ja 256


  • Ära minu pärast nuta, ma lähen sinna, kus sünnib muusika.
    • Viimsed sõnad naisele surivoodil

J. S. Bachi kohta muuda

Proosa muuda

  • Mitte ojaks, vaid mereks peaks teda nimetama!
  • Bach sollte nicht Bach, sondern Meer heissen!
    • Ludwig van Beethoven (Bach tähendab saksa keeles "oja"); cit. via: Georgi Hubov, "Johann Sebastian Bach". Eesti keelde tõlkinud V. Ojamaa, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, lk 7


  • Need on võib-olla mis tahes kunstivormis suurim näide meisterlikust võimest liikuda vabaduse ja kindlustundega isegi ahelais.
    • Berliini kapellmeistri Johann Friedrich Reichardti arvustusest Bachi sooloviiuliteoste kogumiku kohta, Jenaische Allgemeine Literaturzeitung nr 282, 1805, cit. via: Christoph Wolff, "Johann Sebastian Bach: the learned musician", Oxford University Press, 2002, lk 471


  • Allikad nihutatakse aja suures ringes üksteisele üha lähemale. Näiteks ei tarvitsenud Beethovenil uurida kõike, mida uuris Mozart, Mozartil seda, mida uuris Händel, Händelil seda, mida uuris Palestrina, sest nad olid eeskäijad juba endasse vastu võtnud. Ainult ühest oleks kõigil alati uuesti ammutada – J. Seb Bachist!
    • Robert Schumann; cit. via: Martin Geck, "Johann Sebastian Bach". Eesti keelde tõlkinud Ilme Rebane, Tallinn: Ilo, 2009, lk 183


  • Bach on lõpp. Temast ei lähtu midagi, kuid kõik viib temani.
    • Albert Schweitzer; cit. via: Toomas Siitan, "Õhtumaade muusikalugu I", Tallinn: Talmar & Põhi, Avita, 1998, lk 251


  • Mis on minu jaoks Bach? Trööstija. Ta annab mulle usu, et kunstis, nagu eluski, ei saa eirata ega alla suruda seda, mis on päriselt tõsi, ega vaja see ka inimlikku abi, vaid paneb end ise maksma omaenese jõu läbi, kui selle aeg kord kätte jõuab.
    • Albert Schweitzer, intervjuu: ajakiri Zeitschrift Die Musik, 1905/06


  • Üks muusik küsis kord Ezra Poundilt, kas on koht, kust võib leida kogu luule, nii nagu kogu muusika võib leida Bachist. Poundi vastus oli, et kui inimene võtab vaevaks vanakreeka keele korralikult ära õppida, leiab ta kogu või enam-vähem kogu luule Homerosest.
    • Stanley Lombardo, "Iliad", Hackett Publishing Company, 1997, tõlkija eessõna


  • Suur muusikateos on kaunis hoolimata selle esitusest. Iga Bachi prelüüdi või fuugat võib mängida igas tempos, rütminüanssidega või ilma nendeta, ja see jääb ikka suureks muusikaks. Nii tulekski muusikat kirjutada - et mitte keegi, ükskõik kui oskamatu, seda ära rikkuda ei saaks.
    • Dmitri Šoštakovitš kirjas Izak Glikmanile, 28. august 1955; cit. via: Josiah Fisk & Jeff Nichols (toim.), "Composers on Music", 1997, lk 364



  • Mängime väest kantud transis. /---/ Näen vaimusilmas originaalpartituuri vähe kasutatud noodivõtmeid, meie ühise mitmehäälsuse laskumist ja tõusu, kiirust ja aeglust, paralleelsust ja vastupidisust, ja kuulen vaimukõrvas kõlanud, veel kõlavaid ja kohe kõlama hakkavaid noote. /---/ Meie sünkroonsed nägemused sulavad kokku, ja üheks saame ka meie: üksteisega, maailmaga ja tolle ammu koost lagunenud mehega, kelle jõudu me ammutame tema ülestähendatud nägemuse vormist ja nime ainsast kiirevoolulisest silbist. (lk 101; keelpillikvartett mängib "Fuugakunsti" esimest contrapunctus't)
  • See on kujuteldamatult ilus - puhas, armas, järelejätmatu, fraas risti läbi fraasi, fraas kajana kordamas fraasi, lõpetamata, lõputu "Fuugakunst". Tasavägine muusika. /---/
Muusika, niisugune muusika on kingitus. Miks tahta veel õnne; miks loota ahastuseta päevadele? Sellest piisab, see ongi õnnistus: elada päevhaaval ja kuulata niisugust muusikat - aga mitte liiga palju, aeg-ajalt, sest hing ei peaks seda vastu. (lk 397)
  • Vikram Seth, "Tasavägine muusika". Tõlkinud Anne Lange. Tänapäev 2001,


  • Bachi tuli tema reaalsustaju pärast imetleda. Kuidas ta esines ja komponeeris ilma unustamata, et ta peab sellest ka ära elama. Kõik oli tasakaalus. Kõik ta anded viimseni ära kasutatud. Ja sisimas täielik rahu. Teadmine, et hoolimata sellest, mis sünnib praegu, tuleb meil ka homme kõht täis süüa.
Ja ometi. Koraal libises tema sõrmede vahelt välja. Selle muusika [Jesu bleibt meine Freude] saatel ei saa valetunnistusi anda. Saab ainult armastust avaldada. (lk 83)
  • Pokker oli sügav ja keerukas nagu Bachi muusika, kindel ja rütmiliselt mängitud käsi kestis umbes sama kaua kui üks väike koraalitöötlus, Bach oleks võinud olla suur pokkerimängija, kui tal kogu aeg nii kiire poleks olnud. Rohkem kui viisteist tuhat helitööd, paljud neist kuni surmani pidevalt ümberkirjutamisel. (lk 89)
  • Suurte imede ja suure õuduse ees oleme abitud, h-moll missa ja suurte sõdade vastu on üksik inimene päris võimetu. (lk 175)
  • Ta avas kasti, võttis viiuli välja, suudles siledat puud, häälestas. Vasakut kätt oli peaaegu võimatu kasutada, sõrmi küll, aga käes ei olnud üldse jõudu, ta toetas viiuli vastu seina. "Chaconne" tuli iseenesest, kuskohas asub mälu? Igatahes mitte teadvuses, sest tema teadvus oli lakanud töötamast. Võib-olla oli see ladestunud kuskile sügavamale.
Helid voolasid temast läbi, parema käe kaudu sisse, vasaku käe kaudu välja, nagu Jumal läbi pöörlevate dervišite. Ta uppus helidesse. Ta meenutas, mida Bach oli kirjutanud, kui ta oli koju jõudes kuulnud, et Maria Barbara ja kaks last on surnud: "Armas Jumal - ära lase mul iialgi oma rõõmsameelsust kaotada." (lk 227)
  • - Sõjavägi armastab muusikat, ütles ta. - Lahingute ajal mängitakse alati midagi. Kuid seni on nad valinud valed palad. Kui nad oleksid mänginud Bachi, oleks võinud nii mõnegi verevalamise ära hoida. Bachi muusika viib otseteed relvarahu sõlmimiseni. Kohtuvaidluste asemel otse rahuläbirääkimisteni. (lk 309)
  • Peter Høeg, "Vaikne tüdruk". Tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn: Eesti Raamat, 2008


  • Kui arutatakse Bachi kuut Brandenburgi kontserti, teatab kunstiliselt teadlik inimene tavaliselt muuhulgas, et kui need meistriteosed loodi, tantsisid tähed taevas. Kui need inimesed Bachist räägivad, tulevad Jumal ja tema elupaik alati jutuks.


  • Objektiivsusprintsiipi saab minu arvates rakendada kogu inimkogemusele, kuid sageli tundub see kohatu. Näiteks: mis on Bachi fuuga? Kas see on läbilõikeline invariant või kõigi selle muusikateose trükitud või kirjutatud koopiate, grammofoniplaatide, esitluste helilainete jne ühine sisu?
    • Max Born, "Põhjuste ja muutuste loodusfilosoofia" (1949), 10. ptk, lk 125–126



"Täna õhtul Bach ei sobi," pomises ta endamisi. "Bach jääb homseks, kui hallollus tööle hakkab." Tema sõrmede all võttis vaikselt kuju üks Parry meloodia. "Ainult kui varjukuju kõnnib inimene... ta kuhjab kokku ega tea mitte, kes viib selle koju." (lk 25)


  • [Fred Astaire'ist:] Ta on kohutavalt haruldane. Ta on nagu Bach, kellel omal ajal oli tohutu kogus võimekust, olemust, teadmist, muusikaline haare. Astaire'i geniaalsuse kogus on samasugune; temas on niivõrd palju tantsu, et see on kontsentraat.
    • George Balanchine, cit. via: Ivan Nabokov, Elizabeth Carmichael. "Balanchine, An Interview". Horizon, January 1961, lk 44-56


Draama muuda

ARTUR: Ärge mulle kärbseid pähe ajage, isa! Ma tahan saada arstiks.
ELEONORA: Perekonna häbiplekk! Ja mina unistasin, et sinust saab kunstnik! Kui ma sind alles üsas kandsin, jooksin metsas alasti ringi ja laulsin Bachi. Kõik asjata!
ARTUR: Ilmselt laulsite te valesti, ema. (lk 23)

Luule muuda

Johann Sebastian Bach
kahekümne lapse isa
tõusis sel hommikul aoaegu üles
kuigi oleks meelsasti võtnud veel unele lisa
Magusasti magas noorte Bachide neljakordne kvintett
Johann Sebastian haigutas täie suuga
ja mõtles murelikult et
täna tuleb kirjutada üks topeltfuuga
kroonprintsi homsete pidustuste jaoks
Läks siis kaevule ja pesi end et roidumus kaoks

Istus töölaua taha isemajandav komponist
viipas kohale nootide kaardiväe
(Need on alati ja kõikjal olemas
ning ei lõpe kunagi otsa)
ja andis kõigile käsud kätte
״Sina esimese oktaavi re lähed sel korral kõigepealt flööti
ja poed sealt kunstipäraselt läbi!"
״Oi kui hea! Ma olen sageli olnud flöödis
Seal on nii tore sahistada!"
״Aga sina la võta alt
ja kõdista teda kirglikult südame alt!"
"Ja sind fa matsutab täna fagott. Vott!"
Kõik jäid nõusse
Siis tegi kindral Bach nootide kaardiväele ranget rividrilli
Nad rivistusid nii ja naa
ja jälle naa ja nii
ja väga keeruliselt
ja isegi pea alaspidi
Paksud poolnoodid läksid päris higiseks kohe
...
Aga noodid mõtlesid re-minoorile
ja veelgi rohkem isemajandavale komponistile
״Kui hästi me temaga läbi saime..."
Ja suured poolnoodid valgusid pisaraid täis
just nagu silmad

  • Enn Vetemaa, "Isemajandav komponist", kogust "Lumesõda", 1966, lk 91-92


Allikata muuda

  • Bachi kuju on muusikaajaloos keskne, või teisisõnu, Bach on Lääne muusika epitsenter.
  • Bachi muusika kohta on mul öelda järgmist: kuula seda, mängi seda, armasta seda, austa seda ja hoia suu kinni.
  • I have this to say about Bach's works: Listen, play, love, revere — and keep your trap shut.
  • ["Erbarme dich, mein Gott" kohta:] Kauneim viiulipala, mis eales kirjutatud.
  • Kui ma Bachi mängin, tunnen ühtsust kogu maailmaga ja õnnistan teda.
  • Sel nädalal kuulasin ma "Matteuse passiooni" kolm korda ja iga kord valdas mind sama mõõtmatu imetlus. Kes on täielikult unustanud kristluse, kuulab seda tõesti nagu evangeeliumit.
  • Loovus on enamat kui vaid teistsugusus. Igaüks võib teha ekstravagantsusi, see on kerge. Raske on olla sama lihtne kui Bach. Lihtsa tegemine uskumatult lihtsaks – see on loovus.
  • Niipea, kui ma hakkasin mõistma Bachi muusikat, tahtsin ma saada pianistiks. Bach pani mind, minu elu muusikale pühenduma, tema oli see õpetaja, kes mulle seda maailma esitles.
  • Bachi poole pöördumine oli minu jaoks seisukoha võtmine dodekafooniakogemuse suhtes. Tahtsin sellest olukorrast välja tulla ning süüvida millessegi, mida ma polnud veel katsetanud. Sügavas rahutuses, milles ma end leidsin, tahtsin iseendale tõestada, kui imeline on Bachi muusika ja kui põlastusväärne minu oma. Ma olin veendunud, et selle ohverduse abil näen ma selgemini oma vastuolusid.
    • Arvo Pärt kommentaariks oma teosele "Kollaaž teemal B-A-C-H" (1964)

Viited muuda

Kirjandus muuda

  • Georgi Hubov, "Johann Sebastian Bach". Eesti keelde tõlkinud V. Ojamaa, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957
  • Martin Geck, "Johann Sebastian Bach". Eesti keelde tõlkinud Ilme Rebane, Tallinn: Ilo, 2009
  • Toomas Siitan. "Bachi helikeelest: Mõistmise võimalus tänapäeval" – Teater. Muusika. Kino, 6/1987

Välislingid muuda