Ludwig van Beethoven

Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn – 26. märts 1827 Viin) oli saksa klassitsistlik helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim.

• ... Ainuüksi ja niivõrd, kui äärmine vajadus nõuab, võin ma end seltskonnaga siduda. Ma pean elama kui pagendatu ...
• Milline alandus mulle, kui keegi minu kõrval seisis ja kuulis kaugusest flööti, aga mina ei kuulnud midagi, või keegi kuulis karjust laulvat, ja mina ei kuulnud jälle midagi! Sellised juhtumused viisid mind ahastuse ligi, puudus veidi, et oleksin oma elu ise lõpetanud. – Üksnes kunst, tema hoidis mind tagasi! Ah, mulle tundus võimatu hüljata maailm enne, kui oleksin loonud kõik selle, mida ma eneses tundsin.
  • kiri vendadele 6. ja 10. oktoobril1802, nn Heiligenstadti testament, cit. via Toomas Siitan, Õhtumaade muusikalugu I, lk 333

Ludwig van Beethoven 1820. aastal (Joseph Karl Stieleri maal).

Alphonse Allais, "Leinamarss Suure Kurdi matusteks", 1883 (trükis avaldatud 1897).

Tema kohta

• Beethoven on sellise mastaabiga kunstnik, et ühel instrumentalistil kuulub Beethoven kõigi eluperioodide juurde alates esimestest õpinguaastatest kuni vanameistristaatuseni, sest Beethoveni loomingust kõlab vastu sügav humanistlik vaim. [---] Seda vaimu võiks tõlgendada kui usku inimesse, mis on ka kogu romantilise esteetika kreedo. Inimene kui väärtus, arusaam sellest ei ole kaasa sündinud. Me näeme ju praegugi maailmas ühiskondi, kus sellest kontseptsioonist ei oldagi võimelised aru saama.
  • Sten Lassmann, intervjuu: "Sten Lassmann: usk inimesse pole kaasasündinud" ERR, 20.10.2020