Esteetika

Esteetika on filosoofia haru, mis tegeleb kunstide ja ilu küsimustega.

  • Esteetika ülesanne seisneb selles, et ta tahab kunsti, kunstiloomingu ja kunstimaitsmise eluala täies ulatuses me arusaamisele lähemale tuua. Ta ei pea kunstnikule eeskirju tegema, ka mitte alamaksvaid kunstiideaale looma ega kunstiarmastaja võhiku maitset ja otsustust juhtima, vaid peab kõigi kunsti ja kunstilise loomingu ja maitse tõsiasjade suhtes etendama empiirilise uurimuse osa, mis seda iselaadilist eluala ühtlastest vaatekohtadest kujutab ja seletab.
  • Sarnane on siis kõige loomulikum kunsti käik: esteeti­line otsustus järgneb kunstile ja kunstiloomingule. Selle­pärast saamegi esteetikas tingimata etteotsa kunstivaatluse. Tema peab moodustama kogu esteetika lähtekoha ja tsent­rumi, ja esteetiliselt väärtuslik on see, mille leiame kunsti jõutavaks ja tõstvaks; kuid kunstil on nii objek­tiivne kui subjektiivnegi külg, sest ta moodustub ühelt­poolt kunstiloomingust ja teiseltpoolt kunstteoste maailmast; sellepärast nõuabki esteetika mõlema, psühholoogilise kui ka objektiivselt kunstiteadusliku meetodi ühendamist, ja mõõ­duandva vaatepunkti selle kohta, millal ja missuguses mõttes tuleb kumbagi meetodit tarvitada ja kuidas nad peavad ühes töötama, annavad meile ainuüksi kunstiloomingu motiivid, sest nemad on seks faktiliseks aluspõhjaks, millest võrsunud kogu me elu kunstiline külg ühes esteetilise otsustuse ja esteetilise meeldimusega.
Mis on teoses teoksil? Van Goghi maal on selle avamine, mis see abinõu, see paar talunaisesaapaid tões(ti) on. See olev astub siia oma olemise varjamatusse välja. Martin Heidegger, "Kunstiteose algupära". Tõlkinud Ülo Matjus. Ilmamaa 2002, lk 32


Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel