Proosa

muuda
  • [Saraceni] Üheksateistkümnenda sajandi romantism oli see, mis tõstis kunstniku ärist kõrgemale ja pani ta poodi põlastama - temast sai muusade laps. Tihtipeale hooletusse jäetud laps, sest tavatähenduses pole muusad emalikud. Ja kuna maalikunstnik tõsteti kõrgemale ärist, tundis ta tihti, et on üle ka käsitöömeisterlikkusest nagu nood vaesed hädavaresed, kes maalisid freskod, mida me täna hommikul uurisime. Nad olid pilgeni, tulvil täis kunsti, ei vaevunud aga käsitööoskusi ära õppima. Tulemus: nad ei suutnud omaenda mõtteid rahuldavalt ellu viia ja nende tööst on jäänud vaid mõni raamas sein. Omamoodi kurb."
    • Robertson Davies, "Mis on lihas ja luus". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak 1999, lk 239


  • Kujutluses ülendatud armastus kaldus olema kõrgromantismi valem apokalüpsise, revolutsiooni teostumise totaalse lõppvormi jaoks, mis taandati nõnda oomeniks või tõotuseks. Miski ei saa olla luulele raskem koorem ning kõrgromantism, mis oma hämmastavates ambitsioonides riskis kõigega, pidi paratamatult kaotama peaaegu sama palju, kui ta selle püüdlusega võitis. Nägemus, mis pidi saama järjepidevaks, muutus hoopiski Heade Hetkede katkendlikuks talletamiseks, mille elusust ohustas kalduvus jätta neid meelde juba enne nende möödumist.


  • Romantilise ajastu tulekuga niimoodi läks, protsessid kiirenesid. Üks Mozarti teos kanti koos Beethoveni sümfooniatega ette umbes 30 aastat pärast mõlema surma ja siis Viini ajaleht kirjutas selle Mozarti teose kohta, et see vanamoodne teos ei vasta enam tänapäeva publiku nõudmistele, ta on liigselt keskendunud ilule ja taotleb liiga vähe välist efekti. Sellist juttu räägiti juba siis. Aga kasvõi seesama Viini klassika on kõik need uued moed ja muutumised üle elanud ja ma olen täiesti kindel, et vajadus selle järele jääb.
    • Kalle Randalu, intervjuu: Janar Ala, "Kalle Randalu: tühjale kohale karjääri ei ehita", Postimees, 11.11.2021, lk 18

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel